Kodusigadel on suurem elusmass, viljakus ja parem söödaväärindus. Kodusigadel on säilinud mõned mets-ehk uluksigade omadused: terav kuulmine, hea haistmine, halb nägemine, ujumisoskus, kõigesöömine. Kodusigadel on võrreldes metsikute eellastega: lühem ja väiksem pea, nõrgemad hambad, nuumavõime, suurem viljakus, varane suguküpsus ja metsseale omase värvuse ja karvastiku puudum. Kodusigade sugulased: 1)Metssiga-kõige laiemalt levinud sigalane. Sööb taimi, viljapuude vilju. Keskmiselt 2/3 oma toidust leiab metsakõdust või mullast. Tuhnimine-metssea toiduhankimise viis. Liigub hästi soopinnasel, õhukesel lumel, kuid lühikesed jalad ei lase liikuda paksul lumel. Tähtis osa metsa elus-kobestab mulda, hävitab kahjureid. Põllumaade läheduses hävitavad saaki. TÄHTIS JAHILOOM. 2)Jõesiga-elab Aafrikas ja Madagaskaril. Kollakaspruunid või pruunid. Looduses on neid palju, inimene üritab oma saagist eemale hoida
isased ähvardavalt teistele isastele või siis neid küttivatele leopardidele. Babuiin liigub neljal jäsemel, toetades seejuures maha nii jala- kui ka käelabad. Ta elab umbes 200- pealistes karjades ja käib iga päev toidu otsingul maha üle 5 kilomeetri. Jõudehetkedel puhastavad babuiinid üksteisel vastastikku karva. See tegevus tugevndab nendevahelist sõprust ja solidaarsust. Tüügassiga Tüügassiga on rohmaka väljanägemisega sigalane ta on hallikat värvi, kõrgete jalgadega ja tutiga sabaga, mida hoiab joostes püsti. Tal on lai ja võimas koon 4 tüükaga, millest 2 asuvad silmade all. Samuti on tal 2 kohutavat, teravast ülespooldunud kihva. Ta elab savannis, kus päeval toitub aga öösel leiab varju kuiva rohuga kaetud urus, mis tuhnik on maha jätnud. Ta läheb urgu tagurpidi, nii et hirmsad kihvad, lõualuu eriti arenenud silmahambad, jäävad alati väljapääsu poole. Tüügassiga on erakordselt julge ja
annaabi.ee 
