Arvutikiri Kadri-Cathrine Kaart SR10 Kirjutusmasin Oli kasutusel 19. ja 20. sajandil. Ida-Saksamaal toodetud mehaaniline kirjutusmasin Kirjutusmasin Kirjutusmasin ehk kirjuti on mehhaaniline, elektromehhaaniline või elektrooniline seade teksti kandmiseks paberile tärkide (tähemärkide) kaupa. Enigma Enigma on 1928. aastal patenteeritud portatiivne masin sõnumite sifreerimiseks. Muusika masinakirja tunnis Annab kätte ja hoiab löögirütmi On helitaustaks, mis vähendab teisi välisärritajaid, tõstab keskendusvõimet ja loob hea meeleolu Tõstab töötoonust väsimuse tekkel tunni lõpu osas Kirjutamisasend Asend peab olema pingevaba ja mugav, võimaldama töötada pikemat aega. Jalatallad toetuvad põrandale, selg tooli seljatoele, küünarnukid langevad vabalt, pea on otse, kergelt ettepoole
puhul (WEP kasutas RC4 algoritmi, kuid WPA kasutab AES algoritmi). WPA on tuletatud IEEE 802.11i andmeturbe standardist ning kasutab autentimiseks EAP protokolli. WPA on tarkvaraline uuendus võrreldes WEP krüpteeringuga. See tähendab, et selle kasutamiseks ei pea ostma uusi seadmeid, vaid uuendama olemasolevate seadmete tarkvara. WPA kasutab TKIP-i ( TKIP on ajutiste võtmete tervikluse protokoll. WPA andmeturbeprotokoll, mis kasutab räsialgoritmi võtmete sifreerimiseks ning mille terviklusekontrolli funktsioon võimaldab kindlaks teha, et keegi ei ole võtmeid näppinud.). TKIP on üles ehitatud nii, et see lubab WEP krüpteeringult üle minna WPA krüpteeringule. See tähendab, et kõik WEP-i elemendid on WPA-s olemas, kuid nad on täiustatud, et parandada turvalisust. 4.3 WPAv2 Traadita kohtvõrgu standardile IEEE 802.11i vastav andmeturbeprotokoll aastast 2004. On turvalisem kui vahepeal kasutatud WPA protokoll, sest kasutab krüpteerimiseks
volitamata muutmise ärahoidmisega (tervikluse tagamisega), mida võib lugeda isegi tema põhifunktsiooniks 79. Krüptograafia põhimõisteid · Krüpteeritavat (loetamatule kujule teisendatavat) teksti nimetatakse avatekstiks (plaintext) · Krüpteeritud ehk loetamatule kujule viidud teksti nimetatakse krüptogrammiks (ciphertext) · Avateksti teisendamist loetamatul kujul olevaks krüptogrammiks nimetatakse krüpteerimiseks ehk sifreerimiseks (encryption, enciphering) · Krüptogrammi teisendamist avatekstiks normaalolukorras nimetatakse desifreerimiseks (deciphering, decryption) 80. (Digi)andmete vorming (format) on kokkuleppeline viis, kuidas erinevat liiki teave andmtena (digimaailmas 0 ja 1 jadadena) kodeeritakse Vorming annab andmetele tähenduse, st kokkuleppeline vorming seob andmed nende poolt kantava teabega.