Tõeline enesearmastus tähendab aga Jumalat armastada ja iseennast salata. Sellest olenedes ehitab üles ka riigi käsitluse. Tõe otsimise tee See on tee meelelises välismaailmas inimvaimu sisemaailma ja sealt edasi südamesse: Jumala kui tõe aluspõhja juurde. Jumal on kõrgeim olemine, summa essentia. Eksisteerib väljaspool ruumi ja aega. Ta on ilu printsiip- Ta on ilma kvaliteedi ja kvantiteedita. Mitte tunnetus ei sünnita tunnetatava, vaid on olemas tõelisus, mis siesab sõltumatuna meie tunnetusest, see on Jumala kord ja tõelisus. Jumalik substants koosneb kolmest isiksusest. Maailm on loodud eimillestki. Maailma konstrueerivaks faktorika on mateeria, aeg ja vorm. Tema toob esimesena sisse ajarelatiivususe mõiste. Ta allub psühholoogilisele analüüsile. Tulemus on ainulaadne uurimus ajateadvusest ja kogemustest. Ajas on tõeline vaid vahetu praegu ehk silmapilk. Minevik koosneb meie mälestustest. Tulevik on üksnes meie ootustes
Seisab näoga võrgu poole, visata tuleb ühtalse kiirusega pall üles ning mitte pöörlema, palli ülesviskega liigub ka parem õlg koos kõverdatud käega taha, löögiliigutus on lühike ja kiire, löögikäe ranne on jäik ega saada palli, et pall peaks planeerima siis peab ta saama suure algkiiruse, Hüppelt palling- hüppe kõrgpunktis lüüakse pall jõuliselt ja suurel kiirusel pöörlema, mängija siesab otsajoonel kuni 3m kaugusel, sõltub hüppesammude arvust ja pikkusest, löögikäe vastasjalg on ees, pall viiakse suhteliselt kõrgele, koos käte hooga tehakse löögikäepoolse jalaga hüppesamm üle kanna ja vastasjalg liigub ette-kõrvale, lögikäsi liigub hoovõtuks kukla taha, vaba käsi tõuseb üles ette, ühus kaldub ülakeha taha, palli tabamine toimub hüppe kõrgpunktis, labakäsi katab palli tagant-ülalt (mitte ründelöögilt pealt),