Saksamaa populaarseim sellelaadne asutus. Kuuele korrusele paigutatud tosinad osakonnad pakuvad loendamatul hulgal eksponaate, ahvatlevaid interaktiivseid kogemusi ning veenvaid demonstratsioone. Muu hulgas võib siin näha lennukit, vedureid, laevu ja maanteesõidukeid. Siin on ka planetaarium, söekaevanduse ja Altamira (Hispaania) eelajalooliste koopajooniste realistlikud koopiad. 11.2.5. Reini jõeorg Reini kõige kuulsam marsruut algab Bonnist veidi ülesvoolu, kus Siebengebirge mägede hulgas seisab ka Draakonikalju (Drachenfels), kus kangelane Siegfried olevat tapnud oma tuld sülgava vastase. Hiiglasliku Ehrenbreitsteini kindluse kaitse all seisva Koblenzi linna juures liituvad Reini ja Moseli veed. Mosel saab alguse Prantsusmaal, kaugel Vogeesi mägedes ning ületab Saksamaa piiri Trieri lähedal. Trier on riigi kõige paremini säilinud Rooma-aegne linn, mille sümboliks on suur mustaks tõmbunud värav Porta Nigra
Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit. 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava heakskiit. Mõned rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis. 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid." 1973-1976. EL esimene Keskkonnaprogramm. 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros. 1992 Meadows, Forrester, Beyond the Limits. Loodusmälestise mõiste. Loodushoiu areng Saksamaal: 1836 võeti kaitse alla kalju Siebengebirge mäestikus. 1840ndatel Loomakaitse Seltsid. 1875 Saksa Linnukaitse Ühing. Saksa Linnukaitseseadus. Ernst Rudorff (1840-1916): "Moodsa elu suhetest loodusega.” 1888.a võttis esimesena kasutusele termini "looduskaitse". Wilhelm Wetekamp: 1898.a. aastal - riigiparkide asutamine (Ameerika rahvusparkide eeskujul). Hugo Conwentzi (1855-1922): "Loodusmälestiste kahjustamisest ja ettepanekud nende säilitamiseks." 1906 Preisi Loodusmälestiste Hooldamise riiklik asutus. 1909 Loodi
sajandist alates. Böömi vürst Adolf von Schwarzenberg andis ülemöödunud sajandi 60. aastatel kaitsealaks laialdase metsamassiivi oma maadel. Paljud Euroopa esimestest kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis. Nii kuulutati 1537. a. kuninglikuks jahipargiks Ahvenamaa, kus piirati talupoegade õigusi jahile. 1569 Sveitsis võeti kaitse alla Kaipfstocki piirkond peamiselt jahiloomade kaitsealana. 1836 kaitse alla võeti maaliline kalju Drachenfelsen Siebengebirge mäestikus Saksamaal. 1840 esimesed loomakaitseseltsid (koduloomade humaanseks kohtlemiseks) Nürnbergis, Hamburgis Saksamaal. 1875 esimene looduskaitseline organisatsioon Saksa Linnukaitsjate Ühing. 1888 esimene looduskaitseline seadus Saksa linnukaitseseadus. 1888 kodukoha uurimise entusiast Ernst Rudoff võttis esimesena Euroopas tarvitusele mõiste "looduskaitse". 1906 loodi Preisi Loodusmälestiste Hooldamise Riiklik Asutus esimene omataoline riiklik asutus
annaabi.ee 
