serv ei kordu Lihttsükliks nimetatakse tsüklit, kus iga sisetipp esineb ainult ühe korra Teoreem lihtahela ja lihttsükli leidumisest: kui graafi iga tipu aste on vähemalt l2, siis leidub graafis lihtahel pikkusega l ja lihttsükkel pikkusega vähemalt l+1 Graafi, milles iga kahe tipu korral leidub neid tippe ühendav (liht)ahel, nimetatakse sidusaks o kui graaf ei ole sidus, siis koosneb ta eraldiseisvatest sidusatest osadest, mida nimetatakse sidusateks komponentideks Graafi serva, mille eemaldamisel graafi sidusate komponentide arv kasvab, nimetatakse sillaks Graafi tippu, mille eemaldamisel graafi sidusate komponentide arv kasvab, nimetatakse eraldavaks tipuks Tarvilik ja piisav tingimus silla jaoks: graafi serv on sild parajasti siis, kui ta ei kuulu ühessegi tsüklisse Sidususteoreem: kui n-tipulisel graafil on m serva ja k sidusat
Kui igale servale esimeses graafis vastab teises graafis serv samade numbritega tippude vahel ja vastupidi, siis on need graafid isomorfsed. 38. Sidusus. Sidus komponent. Sild. Eraldav tipp. Tarvilik ja piisav tingimus silla jaoks. [2] Sidusus o DEF: Graafi, milles iga kahe tipu korral leidub neid tippe ühendav (liht)ahel, nimetatakse sidusaks. Sidusaks loetakse ka ühetipulist graafi. Sidus komponent o Kui graaf ei ole sidus, siis koosneb ta eraldiseisvatest sidusatest osadest, mida nimetatakse sidusateks komponentideks. 34 o DEF: Sidus komponent on graafi maksimaalne sidus alamgraaf. Sild, eraldav tipp o DEF: Serva, mille eemaldamisel graafi sidusate komponentide arv kasvab, nimetatakse sillaks. o Analoogilise omadusega tippu nimetatakse eraldavaks tipuks. Tarvilik ja piisav tingimus silla jaoks o Teoreem
komponendis. 8.4 Lokaalselt lineaarsed sidusad ruumid Leidub topoloogilisi ruume, milles sidususe ja lineaarse sidusu- se komponendid langevad omavahel kokku. Sellisteks ruumi- deks on k¨aesolevas alapunktis vaadeldavad lokaalselt lineaar- selt sidusad ruumid. Definitsioon 8.8 Topoloogilist ruumi X nimetatakse lo- kaalselt lineaarselt sidusaks ruumiks, kui tema iga punkti jaoks leidub u ¨mbruste baas ruumi X lineaarselt sidusatest alamhulkadest. Teoreem 8.45 Kui X on lokaalselt lineaarselt sidus topoloo- giline ruum, siis 10 tema iga lineaarse sidususe komponent on nii kinnine kui ka lahtine hulk ruumis X; 20 tema iga lineaarse sidususe komponent on ka sidususe kom- ponent ja vastupidi. T˜oestus. Olgu X lokaalselt lineaarselt sidus topoloogiline ruum. Vaatleme tema suvalist lineaarse sidususe komponenti 98 8 SIDUSUS C. Valime x ∈ cl(C)
SM ehk projektsioon on subjektiivne vaimne moodustis. TEKSTI SIDUSUS Sidususel on kaks külge: sisu ja vorm. Sisu teave, mis edastatakse, hargneb, on teatud suunas, aga Selleks on vaja: ka vastavaid keelelisi vahendeid. Me kasutame samaviitelisi sõnu, kass, kiisu, loomake, ta jne. Arvestame sõnajärge. Sidusus on selline hierarhiline nähtus. Kogu tekst koosneb osadest, millel peaks olema oma kindel järjestus. Lauserühmad peaksid koosnema sidusatest lausetes. Sidususe näitajaks on ka osalaused Otstarbekas on alustada sissejuhatava lause(te)ga. Viidatakse millest jutt tuleb jne. Ja ka lõpulause(d) mis võtab tulemuse kokku. Laste jaoks võib olla raske sissejuh ja lõpulauseid kasuatda. Siinkohal peaks neid siis aitama. ET mis lausega sobiks lõpetada ja jne. Sündmuste puhul on oluline mingis stsenaariumis stseenid leida jne. Iga stseeni puhul on sidusa teksti puhul kasuatda mitut lauset/lausungit
annaabi.ee 
