PELGULINNA GÜMNAASIUM 11K KRISTINA MARDI Tallinn 2010 INHIBIITOR Inhibiitor on bioloogiline ühend, mis aeglustab või peatab organismi elutegevusprotsesse. aine, mis seostub sihtvalguga ja vähendab selle aktiivsust Võimalikult selektiivne ning väikese molekulaarmassi ja optimaalse polaarsusega. Vastupidine katalüsaatorile. INHIBIITOR · Ühesubstraatne inhibiitor seostub ühe konkreetse substraadi sidumistaskusse ensüümi aktiivsentris. · Mitmesubstraadsed inhibiitorid sisaldavad selliseid struktuuriüksusi, mis blokeerivad ära mitme substraadi seostumisala. KATALÜSAATOR Katalüsaator on aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, kuid vabaneb pärast reaktsiooni lõppu endises koguses. Enamasti peetakse katalüsaatori all silmas reaktsiooni kiirendavat ainet, kuid leidub ka katalüsaatoreid, mille toime on vastupidine- reaktsiooni aeglustav. Neid nimetatakse inhibiitoriteks.
- IGS – sisemine guide järjestus, paardub introni 5’ otsaga - võib seonduda suvaline G nukleotiid (guanosiin, GMP, GDP, GTP) - G nukleotiid peab olema RNA 3’ otsas - 3’ O on G nukleotiidi kofaktor, mis reageerib introni 1. nukleotiidi fosfaadiga ja samal ajal vabaneb eksoni 3’ ots (eksoni viimane nukleotiid). 3’ otsa ekson muutub reaktiivseks ja reageerib introni 3’ otsaga – tekib tsirkulaarne RNA - introni 5’ otsas G nukleotiid, mis seondub G nukleotiidi sidumistaskusse. 64 - intron katalüüsib edasi iseenda vabanemist ja lühikese RNA sünteesi GU…AG intronid - U1 RNA tunneb introni 5’ otsa ära. - U2 RNA tunneb ära hargnemiskoha järjestused - U5 RNA tunneb introni 3’ otsa ära. - kõige sagedasemad intronid, bakterites neid pole. - kaks esimest nukleotiidi on GU ja viimast AG. - 5’ → 3’ ots. Hargnemiskoht A. - A nukleotiidi 2’O atakeerib introni 5’ otsa → lasso (tsükliline struktuur)
annaabi.ee 
