initsiatsiooni kompleksi, koosneb transkriptsioonifaktoritest ja RNA polümeraasist. TBP on TFIID subühik, mis vastutab TATA boxi järjestuse ära tundmise eest ja TFIID-l sellele seostumise eest, unikaalne DNA-painutamine pärast TBP seostumist aitab ka teistel TF-del DNA-le seostuda. Nii moodustubki transkriptsiooni initsiatsiooni kompleks. Prokarüootidel toimub tranksriptsiooni initsiatsioon teisiti, ilma TBPta: Bakteriaalse polütsistroonse mRNA ribosoomaalsed sidumissaidid asuvad mRNA valkekodeeriva ala ehk tsistroni ees. Translatsiooni initsiatsioon võib alata ükskõik milliselt neist paljudest ribosoomi sidumissaitidest, mille tulemusena üks mRNA võib kodeerida erinevaid valke. Enamike eukarüootsete mRNAde puhul määrab 5'-cap struktuur ära ribosoomi sidumiskoha ja translatsioon algab lähimalt AUG koodonilt. Selle tulemusena translatsioon saab alata vaid ühelt saidilt
Ca2+ taasliitumine SR-le lõdvestab lihase. Ca2+ puudumisel troponiin I (TnI) seondub aktiinile ning hoiab ära müosiini sidumise. TnI ja TnT interakteeruvad tropomüosiiniga ning sellega hoiavad ära tema tungimise kahe naaberaktiini vahelisse nõkku. Ca2+ sidumine TnC-le suurendab TnC seostumist TnI-ga, samal ajal pärssides TnI interaktsioone aktiiniga. See võimaldab tropomüosiinil libiseda alla aktiini nõkku, avades sellega aktiinil müosiini sidumissaidid ja initsieerides kontraktsiooni. Kuna troponiini kompleks interakteerub ainult iga seitsmenda aktiiniga, peavad konformatsiooni muutused olema kooperatiivsed.
Kui ka rNTPd on keskkonnas, siis RNAPolII alustab matriitsahela transkribeerimist. Transkriptsiooni käigus teine TFIIH alaühik fosforüülib paljudest erinevatest positsioonidest RNAPolII CTDi. In vitro katsetest on selgunud, et TBP jääb TATAboxiga seotuks matriitsahela transkriptsiooni lõpuni, samas kui ülejaanud GTFid dissotseeruvad kompleksist. 15. Võrdle transkriptsiooni initsitatsiooni protsesse prokarüootidel ja eukarüootidel. Bakteriaalse polütsistroonse mRNA ribosoomaalsed sidumissaidid asuvad mRNA valkekodeeriva ala ehk tsistroni ees. Translatsiooni initsiatsioon võib alata ükskõik milliselt neist paljudest ribosoomi sidumissaitidest, mille tulemusena üks mRNA võib kodeerida erinevaid valke. Enamike eukarüootsete mRNAde puhul määrab 5'-cap struktuur ära ribosoomi sidumiskoha ja translatsioon algab lähimalt AUG koodonilt. Selle tulemusena translatsioon saab alata vaid ühelt saidilt. Paljudel juhtudel
r-valgud seonduvad rRNA kindlatesse kohtadesse ja stabiliseerivad rRNA ruumilist struktuuri ja ühendab erinevaid rRNA domääne omavahel, tekivad interaktsioonid: valk-valk, valk-RNA. Ribosoomi suures subühikus on kanal, mille kaudu väljub kasvav peptiidahel. EPA – tRNA seostumiskohad, mis ei vaja abivahendeid. Subühikud on omavahel seotud kahest kohast. Subühikute vahele jääb põhiline aktiivtsenter, mis moodustab tRNA-de sidumiskohad. Ribosoomis on 3 tRNA sidumispiirkonda –tRNA sidumissaidid. Kolmest saidist on alati täidetud kaks ja tühi üks. Polüsoom – ühe mRNA-ga on korraga ühendatud palju ribosoome, translatsioon käib mitmest kohast. 5’ ― ribosoom ― ribosoom ― ribosoom ― 3’. Tõenäoliselt on ribosoomid omavahel kompleksis (spiraalstruktuur) A sait: - seondub aminoatsüül-tRNA (aa-tRNA, sisaldab vaba aminogruppi) + peptidüül- tRNA. mRNA koodoni alusel valitakse aa-tRNA-sid. aa-tRNA reageerib peptidüül-
annaabi.ee 
