Selle käigus saavad nii Albert kui ka Paul vigastada. Nad saadetakse sanitaarrongiga ära. Alberti palaviku tõttu tõstetakse nad maha katoliiklikus hospidalis. Peale tervenemist saab Paul kosumispuhkust ning sõidab tagasi rügementi. Sõda muutub sõdurite jaoks veelgi talumatuks, langenuid on palju. Ühel hilissuvisel päeval saab vigastada ka Pauli kõige ustavam kaaslane Kat. Paul üritab kõigest väest teda seljas tagasi viia, et ta ravile kiiresti saaks. Sidumispunktis selgub, et Kat on teel granaadikillu pähe saanud ja surnud. See on raamatu peategelasele kõige rängem hoop. Paul läheb tagasi rindele, kuid natuke hiljem sügisel hukkub ka tema. 5. Peategelased: Paul Bäumer, Stanislaus Katczinsky, Albert Kropp Kõrvaltegelased: köögitoimetaja Heinrich, kooliõpetaja Kantorek, Franz Kemmerich, Pauli ema, õde ja isa, allohvitser Himmelstoss, leitnant Bertinck, Josef Hamacher,
Selle käigus saavad nii Albert kui ka Paul vigastada. Nad saadetakse sanitaarrongiga ära. Alberti palaviku tõttu tõstetakse nad maha katoliiklikus hospidalis. Peale tervenemist saab Paul kosumispuhkust ning sõidab tagasi rügementi. Sõda muutub sõdurite jaoks veelgi talumatuks, langenuid on palju. Ühel hilissuvisel päeval saab vigastada ka Pauli kõige ustavam kaaslane Kat. Paul üritab kõigest väest teda seljas tagasi viia, et ta ravile kiiresti saaks. Sidumispunktis selgub, et Kat on teel granaadikillu pähe saanud ja surnud. See on raamatu peategelasele kõige rängem hoop. Paul läheb tagasi rindele, kuid natuke hiljem sügisel hukkub ka tema. 5. Peategelased: Paul Bäumer, Stanislaus Katczinsky, Albert Kropp Kõrvaltegelased: köögitoimetaja Heinrich, kooliõpetaja Kantorek, Franz Kemmerich, Pauli ema, õde ja isa, allohvitser Himmelstoss, leitnant Bertinck, Josef Hamacher,
roodule käsu anda vaenlasele vastulöök. Hüljates maastiku kaitset, sammub ta püsti aheliku taga, andes karjudes käsklusi. Sõdurid hüüavad talle, et ta maha heidaks, kuid Kuperjanov ei tee neist välja. Äkki haarab ta õlast ja kutsub ühe meestest enda juurde. "Ole hea mees, vaata mis mul siin viga on", käsib ta. "Õlg on valus." Samas variseb ta oiates lumme, ta suust immitseb verist vahtu partisanide juht oli saanud surmava haava kopsu ja neerudesse. Sangaste sidumispunktis, kuhu sanitarrongi ootel on toodud juba üle saja haavatu, teeb Kuperjanov korraks silmad lahti ja tunneb ära tema juures viibiva abikaasa. Sanitarrongi saabumine viibib ja paljud raskelt haavatud ei ela selle tulekuni. Alles 1. veebruari öösel viiakse surmavalt haavatud Kuperjanov sanitarrongile. Tartu haiglas vaevleb partisanide juht pikki tunde piinarikkas agoonias ja 2. veebruaril 1919 ta sureb saadud haavadesse.
Hüljates maastiku kaitset, sammub ta püsti aheliku taga, andes karjudes käsklusi. Sõdurid hüüavad talle, et ta maha heidaks, kuid Kuperjanov ei tee neist välja. Äkki haarab ta õlast ja kutsub ühe meestest enda juurde. "Ole hea mees, vaata mis mul siin viga on", käsib ta. "Õlg on valus." 14 Samas variseb ta oiates lumme, ta suust immitseb verist vahtu partisanide juht oli saanud surmava haava kopsu ja neerudesse. Sangaste sidumispunktis, kuhu sanitarrongi ootel on toodud juba üle saja haavatu, teeb Kuperjanov korraks silmad lahti ja tunneb ära tema juures viibiva abikaasa. Sanitarrongi saabumine viibib ja paljud raskelt haavatud ei ela selle tulekuni. Alles 1. veebruari öösel viiakse surmavalt haavatud Kuperjanov sanitarrongile. Tartu haiglas vaevleb partisanide juht pikki tunde piinarikkas agoonias ja 2. veebruaril 1919 ta sureb saadud haavadesse.
Paremalt tiivalt murdsid punaarmeelased läbi ja kompaniid haaras hirm ning Kurt Vetter jooksis koos kaaslastega seljataga paistva metsaveeru poole. Sinna oli ligi kilomeeter ning kogu selle tee olid nad vastasele märklauks. Kes tabamuse sai ja omal jõul edasi liikuda ei suutnud, see maha ka jäi. Metsa kogunes kaheksa meest, kelle mõte otsis võimalusi sellest põrgust veel eluga pääseda. Haavatuna olnuks lootus saada evakueeritud, kuid enesehaavamised tulid püssirohu jälgede tõttu sidumispunktis kohe ilmsiks. Nendel puhkudel järgnes sidumisele kiire välikohus ja ,,reeturi" mahalaskmine. ,,Ehtsa" haava hankimiseks tuli tulistada piisavalt kaugelt. Mehed tõmbasid paarikaupa loosi: kes saab haava, kes peab tulistama. Kurt pidi tulistama ja aitas haavatu sidumispunkti. Järgmisel päeval saadeti Kurt koos muude kokkukogutud sõduritega vasturünnakule. Enne, kui nad pidid taas jänestena lagendikule vastase kuulide ette jooksma, plahvatas läheduses granaat. Kurt sai
Kuid surma eel aina peeneneb, et kergendada kehast eemaldumist. A: Hästi. Aga kui inimene on noor ja sureb avarii ajal? D: See ei oma tähtsust. Nööri jämedus vastab täiskasvanud inimese nööri jämedusele. Avarii korral katkeb nöör järsult. See eemaldumine on valulik ja raske. A: Ja see on kõik? Me kõik oleme seotud keraga? D: Muidugi mitte. See on lihtsustatud variant ainult selleks, et selgitada. Me oleme seotud kehaga nööri kaudu. Kuid keha sidumispunktis hargneb see üle keha paljudeks oksadeks. Need on sarnased juurtega, mis on erinevate värvide ja paksustega. Näiteks sõrmede tasandil on need helesinised ja peenikesed. 11 A: Mis juhtub, kui inimene kaotab käe? Need kaovad? D: Ei, need jäävad sinna nagu oleks käsi alles. A: Mis juhtub nendega surmamomendil? D: Enne nööri katkemist hakkavad need tasapisi taanduma. Alguses kätest ja jalga-
annaabi.ee 
