Westwood, Williams 1997) Kuid oluline on see, et sarnased grupid koonduvad, moodustades nii kogukondi, mis omakorda tekitavad Lynch`i käsitluses mainitud karakteriga linnaosa. Lynch`i käsitluses on piirkonnad sarnase karakteriga linnaosad. Autori poolt vaadeldavas piirkonnas (vt. Lisa 1) saavad kokku mitmed Tartu linnaosad. Käsitletud alas kohtuvad Tartu neli linnaosa, milleks on Kesklinn, Karlova, Annelinn ning Ülejõe. Varasemalt käsitlesin sõlmpunkte kui erinevate piirkondade sidumiskohti. Samuti on servad nende piirkondade lahutajateks. Selge näide on siin Ülejõe, kus Emajõgi kui serv, seab piiri kahe linnaosa vahel. Annelinn algab servast, mille tekitajaks on nii jõgi kui Anne kanal. Sidujateks nende linnaosade vahel on aga Turu rist ning Anne ring, samuti täidab ühendusfunktsiooni kahe piirkonna vahel Turu sild. Karlova ja Kesklinna vahe pole nii selgelt servaga eristatav, kuid siin saame tugineda pigem just linnajao iseloomulikele joontele
paarduvad, tekib terminatiivstruktuur (Trp olemas). Nt. – P ― 1. – UGG (Trp)n ―2. ―. Kui Trp on, siis ribosoom saab liikuda 2.-ni ja jääb seal seisma. Kui Trp-d pole, siis ei saa ta üle 1. liikuda – jääb sinna seisma. RNA polümeraasi α-osa suudab ära tunda järjestusspetsiifiliselt (β ja β’ ei suutnud). α N-terminaalne osa on ühenduses βja β’ subühikuga. Aktivaatorvalk võib seonduda DNA-ga ja suunata mingi piirkonna promootori avaldumise. Kui aktivaatorvalgu sidumiskohti on mitu, siis nad muudavad DNA topoloogiat. Toovad lähedusse primaarjärjestuse suht kauged piirkonnad. Painutavad DNA nagu hobuseraua, et need piirkonnad lähestikku tuua. Translatsiooni repressioon valgu ja katalüütilise RNA poolt Nt. Trp süntees mRNA kaudu Ribosüüm – katalüütiliselt aktiivne ribosoom. Lõikavad RNA kindla koha pealt katki. Selle aktiivsus sõltub RNA struktuurist. mRNA sisaldab ribosüümi 5’ otsas. Muutub