mälu ja millised kõvakettad ja CD/DVD-seadmed tuvastati. BIOS hoolitseb selle eest, et kõik kiibid, kõvakettad, pordid ja protsessor koos töötaksid. Alles pärast seda, kui BIOS on esmase kontrolli lõpetanud, annab see kõvakettal tööjärje operatsioonisüsteemile (näiteks Windowsile). Ent see ei tähenda, et sealt alates BIOS-i enam vaja pole operatsioonisüsteem saab ikka kasutada neid kettaseadmeid, mida BIOS leidis, ja neid sideporte, mis alglaadimise ajal tuvastati. Kõige all töötab BIOS edasi. BIOS tegeleb ka teiste arvutisse paigaldatud lisakaartidel asuvate BIOS-ide aktiveerimisega, näiteks on SCSI- ja videokaartidel enamasti oma BIOS-i kiip. BIOS kontrollib lisaks veel, kas tegemist on külma alglaadimise (cold boot) või korduva alglaadimisega (reboot). BIOS kontrollib operatiivmälu (RAM), sooritades kirjutamis/lugemistesti (read/write test) igale mäluaadressile
milline protsessor arvutist leiti, mitu megabaiti mälu ja millised kõvakettad ja CD/DVD-
seadmed tuvastati. BIOS hoolitseb selle eest, et kõik kiibid, kõvakettad, pordid ja protsessor
koos töötaksid. Alles pärast seda, kui BIOS on esmase kontrolli lõpetanud, annab see
kõvakettal tööjärje operatsioonisüsteemile (näiteks Windowsile). Ent see ei tähenda, et sealt
alates BIOS-i enam vaja pole operatsioonisüsteem saab ikka kasutada neid kettaseadmeid,
mida BIOS leidis, ja neid sideporte, mis alglaadimise ajal tuvastati. Kõige all töötab BIOS
edasi.
Kui arvuti sisse lülitada, võtab BIOS juhtrolli enda kätte ja asub tegutsema. On ka
võimalus siseneda BIOS-i juhtprogrammi.
Selleks on vaja klahve "Del", "F1", "F2", "Esc", "Ctrl-Esc" või "Alt-Esc". Näiteks kuvatakse
selle jaoks tekst Press to Enter Setup.
Seadistusse (Setup) sisenemisel on näha erinevad tekstipõhised menüüd arvukate
seadistusvõimalustega
annaabi.ee 
