Ka maakaitseväelased. Kõikide nende mobi. Tulemusena võeti vene armeese u 140 tuhat lätlast läti aladelt. Kodumaale ei pöördunud tagasi u 14 tuhat. Mitmed sattusid kohe sõjavangi , ja kui naasid siis alles aastate pärast, mõned olid invaliidistunud. I MS puhkemine tõi lätlaste hulgas kaasa sõjavaimustuse. 1914 aasta suver, pakkusid läti tudengid välja võimalused et läti mobi jäetakse lätti ja neist moodustatakse läti rahvuslikud väeosad, hea kasutada luureteenistuses ja sidepidamisega kohalikega, aga need jooksid liiva. Vene väe juhtatus ei võtnud neid kuulda. I Ms puhkesmise järgselt hakkas olukord muutuma 1914 aasta lõpuks foruleeriti vene väe osas, väiksed vähemusrahvustest väeüksused, vennasslaavid, kes sõdisid alguses keskriikide all ja langesid sõjavangiks. Neist hakati looma esimesi. 1915 aasta alguses võitluseks Türgi rindel hakati armeenia pataljone tegema. 1915 tuldi taaskorda tagasi
Samal ajal paranes rahvaväe varustamine. Üha enam hakati täitma AV korraldusi, mis puudutas varustuse andmist riigile. Relvaabi SB-st ja Soomest. Lõpuks aitas rahvaväe tugevnemisele kaasa ka selle juhtimise ümberkorraldamine. AV oli paika pannud sõjaväe juhtimise skeemi enne sõja tegelikku puhkemist. See oleks olnud rahuolukorras. 14.12 moodustati operatiivstaap, mille ülemaks määrati polkovnik Johan Laidoner. Sellest peale allusid kõik rindevõitlused otseselt talle. Sidepidamisega oli suuri raskusi. Sidet peeti käskjalgade ja muude inimjõul liikuvate vahenditega. 23.12.1918 sai sõjavägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner. Partisanivõitluse ajajärk asendus keskselt juhitava korrapärase sõjapidamisega. Kolmas kompleks tegureid, mis aitas kaasa oli välisabi, mida hakati teotlema juba 42 enne Vabadussõja puhkemist. Seda taotleti enne Antanti riikidelt, eelkõige SB-lt ja
annaabi.ee 
