Anvelti sõjaline nõuandja August Lillakas tabati koos adjutandi Richard Kääriga 6. detsembril 1924 Aegviidus põgenemiskatsel Eesti valitsusvägede poolt, ning kõigest kaks päeva hiljem hukati Tapa lähedal Männimäe soos mahalaskmise läbi. Rudolf Vakmanni nooremad vennad Richard ja Erich lasti koos ema Paulinega maha juba 2. detsembril. Erich ja Richard tabati 1. detsembril koos Maritoviga Tondil, kui nad Anvelti käsul Tondi sõjakooli relvade järele sõitsid. Sidepidajaid oli teadaolevalt 24, kellest langes üks, maha lasti seitse (kaasa arvatud Maritov ja Vakmanni ema), üks hukkus muudel põhjustel ja neli mõisteti vangi. Ülejäänud 11 pääsesid põgenema. Samuti tegutses Tallinnas kümme naisagitaatorit. Nendest vangistati Sunila andmeil ainult üks , ülejäänud üheksa pääsesid põgenema. EKP Rapla Punakaardi salgajuht Johannes Jürna pääses peale mässu põgenema Venemaale, kus ta ka lõpetas vähemusrahvuste ülikooli
39 rahvaga- katkendlik joon- sest huvigrupid ei piirdu üksnes riigivõimu mõjutamisega, vaid väga olulisel kohal huvigruppide käitumises on ka otsene suhtlus rahvaga.) Joonis: Loeng 7 lk 3. Huvigruppide ja riigi suhe Kuigi kõigis demokraatlikes ühiskondades leidub hulgaliselt eri suuruse ja eesmärkidega huvigruppe, kujutavad nad kõik endast sidepidajaid oma liikmeskonna ja valitud või ametisse nimetatud ametnike vahel. 2 suurt koolkonda: pluralistid – kinnitavad, et huvigrupid esitavad riigile nõudmisi üksteisega võideldes ning et taolise võitluse käigus sünnib sotsiaalselt parim poliitika. Seevastu (neo)korporatiivsuse esindajad – rõhutavad, et riik kasutab huvigruppe mitte ainult kui kommunikatsioonikanalit, vaid ka kui vahendit avaliku poliitika kujundamise eest
annaabi.ee 
