panda, kui tegemist on selge võrdlusega (omavahel võrreldakse eri isikuid, asju vms). N.1 Mart ei ole selline inimene nagu Jüri Kui võrdlustarind annab edasi ka lisandisuhet, on komakasutus vaba, N.1 Tänavu said riigi teaduspreemia sellised tuntud teadlased(,) nagu (näiteks) Tamm, Kask ja Mänd. 4. Sulgudega eraldatakse teisejärgulist infot väljendav lisand. N.1 Noormees (üliõpilane) soovib üürida tuba. 5. Kooloniga eraldatakse kokkuvõtvale põhisõnale järgnev ilma sidendita selgitav või loetelulisand. Koolon asendab seega sõna nimelt. N.1 Kivihädale järgnes uus häda: puhta vee puudus. Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja onu. NB: Lisandi edukaks õpimiseks pead tundma käändeid (sõnaliike): Nimisõna, Omastav, Osastavas, olev.
Siinsete inimeste tervisemured – väikesed ja suured – on saanud arsti südamemureks. Isegi Toomas – meie parim õpilane – lahendas selle ülesande valesti. Selle ülesande lahendas valesti isegi Toomas – meie parim õpilane. 3. Sulgudega eraldatakse teisejärgulist infot väljendav lisand, nt Noormees (üliõpilane) soovib üürida tuba. 4. Kooloniga eraldatakse kokkuvõtvale põhisõnale järgnev ilma sidendita selgitav või loetelulisand. Koolon asendab seega sõna nimelt. Nt Kivihädale järgnes uus häda: puhta vee puudus. Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja onu. Märkus. Kui lause jätkub pärast loetelu, siis on soovitatav panna loetelu siiski mõttekriipsude vahele. Nt Eile jõudis kohale kogu seltskond – õde, õemees, vend, vanaisa ja onu – ja nad korraldasid korteris suure segaduse.