Selle teooria järgi algab inimese kujunemine (vastavas keskkonnas) kujategijaks juba lapseas või varases nooruses ning ta kujuneb (või õpib) kurjategijaks eeskujude mõjul. R. MERTONi nurjumis- e. frustratsiooniteooria kohaselt viib inimese kuritegelikule teele suutmatus saavutada oma eesmärke traditsiooniliste (ühiskonnas aktsepteeritavate) vahenditega. Tema käitumist suunab pettumine, ettevõtmiste nurjumine. E. LEMERTi kontrolli- e. sidemeteteooria järgi mõjutavad inimese käitumist suhted teiste inimestega. Inimesele on tähtis, et temale olulised inimesed temasse hästi suhtuksid. Nende poolt taunitava käitumise läbi on tal hirm selliste inimeste sossingust ilmajäämise ees. Ratsionaalse valiku teooria kohaselt teab inimene täpselt, mida ta teeb. Ta on teadlik ka oma kuritegelikust käitumisest. Sellele vaatamata ta oma käitumist ei muuda. D.
Selle teooria järgi algab inimese kujunemine (vastavas keskkonnas) kujategijaks juba lapseas või varases nooruses ning ta kujuneb (või õpib) kurjategijaks eeskujude mõjul. R. MERTONi nurjumis- e. frustratsiooniteooria kohaselt viib inimese kuritegelikule teele suutmatus saavutada oma eesmärke traditsiooniliste (ühiskonnas aktsepteeritavate) vahenditega. Tema käitumist suunab pettumine, ettevõtmiste nurjumine. E. LEMERTi kontrolli- e. sidemeteteooria järgi mõjutavad inimese käitumist suhted teiste inimestega. Inimesele on tähtis, et temale olulised inimesed temasse hästi suhtuksid. Nende poolt taunitava käitumise läbi on tal hirm selliste inimeste soosingust ilmajäämise ees. Ratsionaalse valiku teooria kohaselt teab inimene täpselt, mida ta teeb. Ta on teadlik ka oma kuritegelikust käitumisest. Sellele vaatamata ta oma käitumist ei muuda. D. CORNISHi käsitluse järgi kurjategija veeretab süü kannatanule ja leiab, et see,
annaabi.ee 
