paikneda maksimaalselt 2, eripidiste spinnidega elektroni. Sigma-side – moodustub orbitaalide otsapidi kattumisel. Üksikside Pii-side – moodustub orbitaalide külgepidi kattumisel. Kaksikside on sigma-side + pii-side(, väga harva esineb kahest pii- sidemest koosnev kaksikside). Kolmikside on sigma-side + 2 pii-sidet. Valentssidemete teooria võimaldab moodustada orbitaalide kombinatsioone e hübriidorbitaale. Orbitaalide hübridisatsioon. ??? Lineaarne molekul. Sp-hübr. Sidemenurk 180o. 2 sp-hübriidi moodustuvad ühest s- ja ühest p-orbitaalist. Kolmnurkne tasapinnaline molekul: sp2-hübr. Sidemenurk 120o. Kolm sp2- hübriidi moodustuvad ühest s- ja kahest p-orbitaalist. Tetraeedriline molekul. Sp3-hübr. Sidemenurk 109,5o. Neli sp3-hübriidi moodustuvad ühest s- ja kolmest p-orbitaalist. Kui molekuli kuju (nt reaktsioonis) muutub, muutub ka hübridisatsioon. Nägemisel (silma võrkkestas) oluline molekul – retinaal. Valguskvant
sidemega: sigma-side kattumine aatomituumi ühendaval sirgel 2. Kui kattumine toimub aatomituumasid ühendavast sirgest eemal, siis on tegemist pii sidemega: Hübridisatsioon Kuna p-orbitaalid on ruumis üksteisega risti, peaks ühtede aatomite (näiteks kahe vesinikuaatomi) s-ja teise aatomi kahe p-orbitaali kattumisel tekkivate keemiliste sidemete vaheline nurk olema ~90°: Selliseid sidemetevahelisi nurki esineb, kuid harva. Näiteks, H2S molekulis on sidemenurk 93°. Et paremini kirjeldada orbitaalide kattumist molekulides, kus sidemenurk on suurem (109,5°, 120°, 180°), kasutatakse valentssidemete teooriaga seoses hübridisatsiooni mudelit. Hübridisatsiooni mudel eeldab, et kui keemiliste sidemete moodustamisel osalevad aatomite eri tüüpi orbitaalid (näit. nii s kui p) , siis nad eelnevalt hübridiseeruvad ja sidemete moodustumisel osalevad nn hübriidorbitaalid.
annaabi.ee 
