Side on tugevaim kui aatomid asuvad ühel joonel ja molekulid on struktuurilt komplementaarsed. Suur tähtsus bioloogiliste makromolekulide ruumiliste struktuuride moodustumisel. Ioonsed sidemed Sidemeenergia 20 kJ/mool Pikkus 0,25 nm Ioonsed sidemed on vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vaheliste elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. Hüdrofoobsed interaktsioonid Sidemeenergiad - <40 kJ/mool Sarnaste apolaarsete aatomirühmade (aromaatsed tuumad, pikemad C-radikaalid) omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas. Avaldub tänu veemolekulide elektrostaatilistele omadustele, mis sunnib molekulide hüdrofoobseid piirkondi omavahel interakteeruma, et vältida kokkupuudet veega. LIISI KINK 4 BIOKEEMIA test I 3
määrata keha kiirust ja kohta ruumis. Delta v*x>=const. 83. Null energia tähendab null-J energiat, õige v vale+ põhjendus. Õige väli horisontaalpunktis ei muutu, energiat ei kulu. 84. Aatomis seotakse molekulidesse kokku kovalentsete sideme abil, mis moodustuvad: kov sidemed tekivad kui aatomite välimised el kihid katuvad ja nad jagavad ühist elektronpaari. isel van der Waalsi jõudusid ja sidemeenergiat võrrelduna teiste tuntud sidemetega. Vdw jõud ja sidemeenergiad on nõrgad sidemed, sest nad on molekulide vahelised jõud e üksikud aatomid mõjutavad selles sidemes üksteist nõrgalt. Sideme pikkus on tavalistest sidemetest pikemad. 85. Töö mõõdetakse (ühik) avalda SI kaudu: džaulides. J=m*kgm/s2=kgm2/s2. 86. Arrheniuse graafik: mis suurused x ja y teljel. Selle füüs sisu: y-teljel: lnK, x-teljel 1/T v 1/RT, viimasel juhul on tõus -Ea, mis on reaktsiooni aktivatsioonienergia. 87
metallilisem on side. Teisiti öelduna see tähendab, et seda vabamad on valentselektronid metallis. Kõrgeimat astet metalliline side on iseloomulik leelismetallidele, mis omavad vaid ühe valentselektroni ülalpool väga stabiilset inertgaasi elektronkonfiguratsiooni. Eelpooltoodu viib leelismetallide madalale sideme energiale ja sulamistäppidele (Na - 97,9°C; K - 63,5°C). Kui sideme tekkest osavõtvate elektronide arv suureneb, siis tõusevad sidemeenergiad ja sulamistäpid. Metallilise sideme energia võrdlemiseks ioonse sideme energiaga on sobiv kasutada sublimatsioonisoojuste (s.o. soojushulk, mida on vaja anda metallile või ioonilisele ainele, et viia 1 mool seda ainet otse tahkest faasist gaasifaasi mingil temperatuuril) võrdlemist. Võrdlus näitab, et paljude metallide sublimatsioonisoojused on läheldased ioonsete ainete sublimatsioonisoojustega, millest võib järeldada, et sideme
annaabi.ee 
