Duodeenumi limaskest moodustab tsirkulaarkude (plicae circulares). Limaskestal on hulgaliselt pikki soolehatte ja suhteliselt lühikesi soolekrüpte. Krüptide põhjas paiknevad Panethi rakud (cellulae panethenes), rakkude supranukleaarne osa sisaldab atsidofiilset sõmerust. Limaskest lihaskiht on suhteliselt õhuke. Sellele järgnevas submukooskihis paiknevad duodenaal- e. Brunneri näärmed (gll. duodenales Brunneri), mis toodavad mukoidset sekreeti ja milliste aatsinused võivad ulatuda ka sidekoelisse proopriasse. 10. Väikeaju koore kihid Väikeaju koores on 3 kihti. 1. Molekulaarkihis (stratum moleculare) on üksikud närvirakud ja gliiarakkude tuumad. 2. Pirnrakkude e. Purkinje rakkude kihis (stratum purkinjense) on suuremad pirnrakud e Purkinje rakud (neuron purkinjense). 3. Sõmer- e granulooskihis (stratum granulosum) on võrkjalt koondunud sõmerrakkude tuumad. Sõmerkihile järgneb valgeaine. 11. Ektodermi derivaadid Ektodermist kujunevad: • epidermis ja tema derivaadid
http://www.weight-loss-surgery-info.com/liver.jpg http://www.liverdoctor.com/images/detox_pathways.jpg Maks on suurim keha nääre, kaalub 1,5 kg. Asub epigastriumi paremas osas. Maksa ülemine pind on kumer ja sobitub vastu diafragmat. Alumune pind on nõgus ja suunatud teiste siseorganite poole. Pehme konsistensiga parenhümatoosne organ. (Parenhümatoossetel elunditel ei ole õõnt ja seda piiravaid seinu; nende sidekoelisse toestikku (stroomasse) on sulundatud elundi põhikude - parenhüüm, mis koosneb peamiselt spetsiifilisest epiteelist ja see teostabki elundi põhifunktsiooni. Stroomat moodustav sidekude tiheneb elundit katvaks kihnuks ja temast lähtuvad vaheseinad jaotavad elundi sagarateks ja sagarikeks. Strooma kaudu tungivad elundisse veresooned, lümfisooned ja närvid.) Maks moodustab täiskasvanul ~1/50 kehakaalust. Kujult meenutab põikisuunas poolitatud muna
annaabi.ee 
