Süda asub kopsude vahel, rinnaku taga ning selle alus on suunatud ülespoole ja tipp allapoole. Südame sein koosneb sise-, lihas- ja väliskestast. Sisekest e. endokard vooderdab kogu südame sisepinda ning sarnaneb ehituselt ja arengult veresoone seina sisekihiga. Lihaskest e. müokard on paks vöötlihaskoest moodustis, mis koosneb omavahel ühenduses olevatest vöötlihaskiududest. Kodade lihaskest on 2-, vatsakeste lihaskest 3- kihiline. Südame väliskiht e. epikard koosneb õhukesest sidekoekihist ja seda katvast ainukihilisest epiteelist (EE 9, 1996). Südamelöökide sagedus võib olla inimestel erinev. Täiskasvanud inimesel lööb süda umbes 70 korda minutis, vastsündinutel aga umbes 140 korda minutis. Südamelöökide arv sõltub treenitusest: mida treenitum on inimene, seda vähem peab süda tööd tegema, et verd vereringesse paisata. Südame löögisagedus võib vastavalt hetkevajadustele kas kiireneda või aeglustuda
· Veenil on sein vähem vetruvam ja langeb kokku kergemini · Veenidel on tagasivooluklapid · Veene on umbes 2x rohkem Süda cor - asub rinnaõõnes kopsude vahel keskseinandi eesimses alumises osas Südame seina kihid: · Sisekiht- endokard vooderdab südameõõnt · Lihaskiht müokard moodustab südameseina kõige paksema kihi ja koosneb südamelihasest · Väliskiht- epikard on serooskest,koosneb õhukesest sidekoekihist ja seda katvast mesoeteelist. Perikard- epikardist moodustnud väljaspoole teine leste ehk südamepauna. Südame vasakus pooles voolab arteriaalne veri ja südame paremas pooles venoosne veri. Südame kambrid: · Parem koda- atrium dextrum siseneb ülemine ja alumine õõnesveen, pärgarter ja südame pisemad veresooned. · Parem vatsake- ventriculus dexter-väljub kopsutüvi · Vasak koda atrium sinistrum- suubub 4 kopsuveeni(aretriaalne veri)
annaabi.ee 
