kihne kogu näärme ümber. LAHKLIHA perineum Lahklihaks nimetatakse reite vahele jäävat piirkonda vaagnaväljapääsu kohal. Seda piiravad: eest - häbemeliiduse alumine serv, tagant - õndraluu tipp, külgedelt - istmikuluu köbrud. Lahkliha piirkonnas paiknevad välissuguelundid ja pärak ( anus ). Lahklihast sügavamal paikneb rasvkude ja seejärel mõlemalt poolt sidekirmetega kaetud lihased. Need lihased ja nende sidekirmed moodustavad vaagnapõhja, mis suleb vaagnaväljapääsu ja on toeseks väikevaagna elunditele. Vaagnapõhja eesmist osa nim. kusesuguvaheseks e. urogenitaaldiafragmaks tagumist osa nim.vaagnavaheseks e. vaagnadiafragmaks. *Urogenitaaldiafragma paikneb häbemeluude alumiste harude ja istmikuluude harude vahel. Tema aluseks on paariline süva lahkliharistilihas ja kusitisulgur, mida ülevalt ja alt katab sidekirme
2)kusitisulgurlihas, mis ahendab tahteliselt kusitit ja tuppe. 3. pindmise kihi moodustavad 1)välimine pärakusulgur, mis ahendab tahteliselt pärakut, 2)pindmine lahkliha-ristilihas, mis fikseerib lahkliha kõõlustsentrumi, 3)istmikuluu-korgaskeha lihas, mis surub kinni kõdisti veenid, mistõttu tekib kõdisti suurenemine ja erektsioon, 4)sibulakäsnkeha-lihas, mis naisel ahendab tupeesikut. Süva kihi lihased koos sidekirmetega moodustavad vaagnavahese (diaphragma pelvis) ning keskse kihi lihased kusesuguvahese (diaphragma urogenitale). Sünnituse korral venitab loote eesasetsev osa kogu vaagna põhja lihaste süsteemi ja viimane moodustab lihastest toru, mis on sünnituskanali pikenduseks. Normaalse vaagna mõõtmed Normaalseks vaagnaks peetakse sünnitusabis niisugust, mis ei osuta tunduvat takistust elusa, lõpuni kantud loote edasiliikumisele. Vaagna ja lõpuni kantud loote
annaabi.ee 
