UTP on sarnane telefonikaablile ja teda on saadaval terves reas erinevates klassides, kusjuures mida kõrgem klass, seda paremad näitajad. Level 5 UTP on kõrgeima klassi kaabel ning ta toetab infoülekandekiirust kuni 100 Mb/s. Samas on ta hinnalt kõige soolasem. Odavamad Level 1 ja Level 3 aga seevastu toetavad sidekiirusi vastavalt kuni 20 Mb/s ja 16 Mb/s. On küll võimalik kasutada Level 4 kaablit 100BASE-T4 standardiga ja saavutada 100Mb/s sidekiirus, aga selleks tuleb kasutada kahte keerupaar-kaablit (seega nelja paari 10BASE-t standardis ettenähtud kahe asemel). Enamike kasutajate jaoks on selline skeem ebasobiv ning seetõttu pole 100BASE-T4 kuigi levinud. Level 1 ja Level 2 kaableid ei kasutata 10BASE-T võrkude puhul. Teatud rakenduste puhul on fiiber-optikal põhineva Etherneti (10BASE-FL) kasutamine möödapääsmatu. Selline lahendus on küll üsna kallis, aga on kohti, kus on oluline isoleerida
mis toetab WLAN'i. Eraisikul on võimalus kasutada traadita võrku juurdepääsuks RF modemi ühendust, mis on kahjuks suhteliselt kallis ühekordne väljaminek (ca 5000 EEK), kuid andmeedastuskiirus on sel juhul kuni 11 Mbps. Paberi peal on juba valmis ka 45 Mbps standard. RF modemite puudusteks on veel selle suhteliselt piiratud leviala, mis tihedalt asustatud aladel on 1-2 km, ja eraisiku jaoks suur tasu ISP pakkujale. Eelisteks on püsiühenduse olemasolu ja suur sidekiirus. Selline ühendusviis peaks sobima kontorite omavahelisteks ühendamiseks, kus mitu tavalist kohtvõrku erinevatest asukohtadest ühendatakse ühtseks kohtvõrguks kasutades raadiomodemeid. WLAN topoloogiad 4 WLAN saab rajada kolme põhilise topoloogia baasil: sõltumatud põhiteenused (IBSS), põhiteenused (BSS) ja laiendatud teenused (ESS). Tüüpiline põhiteenuste
11b ga) võimaldavad raadiovõrgu läbilaskevõimet siiski mõnevõrra suurendada ning seetõttu on viimasel ajal kogumas populaarsust ka Eestis. Siiski pole 5 GHz sagedusalale üleminek siiani olnud väga intensiivne, kuna esiteks eeldab see mõnevõrra suuremat investeeringut, teisalt aga ei luba seadmete tehnilistesse andmetesse märgitud sidekiirused märgatavat jõudluse suurenemist. Seda sellepärast, et nii 802.11g kui ka 802.11a kasutavad sama modulatsiooni (OFDM), mille maksimaalne sidekiirus on 54 Mb/s. Ka on uuendusmeelsemad huvilised tihti avastanud, et uuele standardile (802.11g) üleminek ei ole oluliselt vana (802.11b) võrguga võrreldes läbilaskevõimet suurendanud, selline kogemus süvendab veelgi skeptilist hoiakut 5 GHz sagedusala seadmete soetamise suhtes. Kuna oma igapäevatöös olen selliste probleemidega väga sageli kokku puutunud, püüan siinkohal mõningaid üldisemaid lähtepunkte selgitada.
(internet). P= U /R 2 BWA on traadita lairibaühendus ehk suure P= I * R 2 andmesidekiirusega raadioühendus Saatjasse jõudev signaali võimsus on andmevõrkudega,millest tuntuim standard on Pv (1W) x K (0,8) = 0,8W = Ps Wimax.Sidekiiruse ja katteala vahel kehtib seos Teada on saatja sisendvoimsus (Ps) ning ,et ,mida suurem on sidekiirus seda väiksem on koormustakistus ( R ) ,seega saame arvutada teenuse katteala (levikaugus). signaalipinge vastavalt uleval toodud valemitele Naide sellest ,kuidas uhendatakse kokku U = sqrt(0,8 x 10) = 2,82 V tavatelefon (POTS ehk Signaalid PSTN) , internet ja VoIP teenus. Sõnumiülekanne Gateway ehk lüüs ,mis ühendab kokku kahe Sõnum kantakse ule uldjuhul elektrilise
Eraisikul on võimalus kasutada traadita võrku juurdepääsuks RF modemi ühendust, mis on kahjuks suhteliselt kallis ühekordne väljaminek (ca 5000 EEK), kuid andmeedastuskiirus on sel juhul kuni 11 Mbps. Paberi peal on juba valmis ka 45 Mbps standard. RF modemite puudusteks on veel selle suhteliselt piiratud leviala, mis tihedalt asustatud aladel on 1-2 km, ja eraisiku jaoks suur tasu ISP pakkujale. Eelisteks on püsiühenduse olemasolu ja suur sidekiirus. Selline ühendusviis peaks sobima kontorite omavahelisteks ühendamiseks, kus mitu tavalist kohtvõrku erinevatest asukohtadest ühendatakse ühtseks kohtvõrguks kasutades raadiomodemeid. 48
annaabi.ee 
