Virtuaalne kohtvõrk (VLAN) käitub võrgusiseste jaamade jaoks täpselt nagu tavaline kohtvõrk (LAN). Tegelikkuses võib iga kohtvõrku lülitatud jaam olla teistest jaamadest tuhandete kilomeetrite kaugusel. Informatsiooni edastuse seisukohalt sellel mingit tähtsust ei ole. Üks meetod virtuaalse kohtvõrgu implementeerimiseks on Virtual Private Network (VPN). VPNi korral seotakse mitmed erinevates kohtades asuvad kohtvõrgud üheks suuremaks kohtvõrguks, kasutades jaamadevaheliseks sidekanaliks Internetti. Kogu side, mis kohtvõrkude vahel toimub, on privaatne, see on krüpteeritud. VLAN tehnika võmaldab ühel füüsilisel infrastruktuuril moodustada mitmeid loogilisi Etherneti segmente, selliste võimalustega saab: ·Lokaliseerida liiklust ·Lahendada topoloogilisi küsimusi ISO level 2 kihis see tähendab kiht allpool ruutereid. Plussid: · Võimaldavad effektiivselt eraldada liiklust · Kasutadavõrku paremini ära · Vähendada võrgu koormust Miinused:
192 Suhtlemine on info ülekandumine edastajalt vastuvõtjale ja sellest arusaamine. Igasuguse suhtlemise puhul on kaks osapoolt: edastaja ja vastuvõtja. Informeerimise protsess: 1. Saatja- enne informeerimist tuleb kaaluda edastatava teabe tähtsust ja eesmärke. 2. info kodeerimine tähendust kandvasse märgikombinatsiooni, sümbolite keeled. Tulemuseks on sõnaline (verbaalne) või mitteverbaalne teade. Valitud vorm oleneb sidekanalist. 3. sidekanaliks võib olla isiklik kohtumine, telefonikõne, kiri või muu document, rühmakogumine jne. Vahetu suhtlemise ouhul on oluline ka mitteverbaalne väljendumine(kehakeel). 4. dekodeerimine saajale arusaadavasse vormi. 5. saaja- ilma temata kommunikatsiooni ei toimu. Hea teade arvestab saaja dekodeerimisvõimet, mitte üksnes sidekanalit. Saaja võib tõlgendada erinevalt ja teha valejäreldusi. 6. tagasiside onfo saajale, mis võimaldab kontrollida arusaamist. Kahepoolne
entoopiat.Retrospektiivne ehk aposterioorne info ja aprioorne info. Aposterioorne info on info mineviku st juba toimunud sündmuste, suuruste ja protsesside kohta. Aprioorseks nim infot tuleviku kohta südmuste, suuruste, protsesside ja süsteemide tuleviku kohta.Info ülekandmine ja salvestamine toimub alati signaalide abil, ühe või teise füüsikalise protsessi kui signaali materiaalse kandja vahendusel. Keskkonda, mille signaali ülekandmine toimub nim sidekanaliks. Signaalina edastatav info võib olla kas pidev või diskreetne (üksikute signaalidena) Info vormid: 1 deterministlik info. 2 tõenäosuslik info 3 määramatu info: 3.1 määramatu deterministlik info 3.2 määramatu tõneäosuslik info 4 ebamäärane info 4.1 ebamäärane deterministlik info 4.2 ebamäärane tõenäosuslik info 3. Informatsiooni hulk (Shannoni valem), edastatava info hulk.
annaabi.ee 
