Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Läbirääkimiste osapooled Eesti esindajad läbirääkimistel olid Jaan Poska ja kindral Jaan Soots. Eesti esindajate juures olid eksperdid kindralstaabi polkovnik Victor Mutt,majandusteadlane Aleksander Oinas ja insener Karl Ast. Delegatsiooni asjadevalitseja oli vandeadvokaat Rein Eliaser ning sideametnik Vene saatkonna juures välisministri erasekretär leitnant William Tomingas. Venemaa esindajad olid Kesktäidesaatva komitee liige Adolf Joffe, Vene SFNV posti- ja telegraafi rahvakomissar Leonid Krassin, Vene SFNV Välisasjade rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Maksim Litvinov, VK(b)P KK liige Karl Radek ja Vene SFNV Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Issidor Gukovski. Venemaa delegatsiooni sekretär oli Nikolai Klõsko, sõjalised eksperdid
ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Läbirääkimiste osapooled Eesti esindajad läbirääkimistel olid Jaan Poska ja kindral Jaan Soots. Eesti esindajate juures olid eksperdid kindralstaabi polkovnik Victor Mutt, majandusteadlane Aleksander Oinas ja insener Karl Ast. Delegatsiooni asjadevalitseja oli vandeadvokaat Rein Eliaser ning 6 sideametnik Vene saatkonna juures välisministri erasekretär leitnant William Tomingas. Venemaa esindajad olid Kesktäidesaatva komitee liige Adolf Joffe, Vene SFNV posti- ja telegraafi rahvakomissar Leonid Krassin, Vene SFNV Välisasjade rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Maksim Litvinov, VK(b)P KK liige Karl Radek ja Vene SFNV Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Issidor Gukovski. Venemaa delegatsiooni sekretär oli Nikolai Klõsko, sõjalised eksperdid
Maalistes asulates on suures ülekaalus põllumehed, vahel ka kalurid. Et need tegevused vajavad palju maad, ei saa põllumehi ühte asulasse koguneda eriti palju. Sellepärast on maalised asulad enamasti üsna väikesed. Seda eriti Eestis, meil on vaid paar-kolm maalist asulat, kus elab üle 1000 inimese. Põllumeeste või kalurite hulgas võib maalistes asulates elada ka üksikuid teiste elualade esindajaid, näiteks poodnik, kooliõpetaja, sideametnik, politseinik jt. Linnalistes asulates, mida harilikult nimetatakse lihtsalt linnadeks, on suures ülekaalus inimesed, kes ei tegele ei põllumajanduse ega kalapüügiga. Nende töö ei vaja kuigi palju maad ja seepärast võib neid ühte asulasse koonduda ka väga palju. Linnad on harilikult (aga mitte ilmtingimata!) väga arvuka elanikkonnaga. Neile on tavaline ka paljukorruseline hoonestus, tihe tänavavõrk ja muud sellised iseärasused
annaabi.ee 
