tihendatakse hoolikalt. [17] 4.4 Plaatmaterjalid Kivivillast tugevad plaadid on sobivad kasutamiseks nii eluhoonete kui ühiskondlike hoonete ja tööstusrajatiste katuste ja fassaadide soojustamisel, kus olulisimaks on sageli vastupidavus koormusele ning tuleohutus. [18] 4.4.1 Suure tihedusega kivivillaplaadid 4.4.1.1 Kasutamine Sobib kasutada tuletõkke- ja soojaisolatsiooniks kõrge temperatuuriga tööstuslikel objektidel. 4.4.1.2 Omadused Madala sideainesisaldusega jäik ja tugev kivivillaplaat. Tihedus: Keskmiselt 230 kg/m³ Maksimaalne kasutustemperatuur: 700°C (sõltuvalt kasutusvariandist) Survetugevus: 130 kPa (kompressioon 10%) 4.4.2 Fassaadiplaadid Fassaadiplaadid peavad olema kõrgete soojusisolatsiooniomadustega jäigad tulekindlad plaadid, millel on hea vastupidavus aluselistele ainetele. Eksisteerivad enamasti krohvi alusplaatidena. 4.4.2.1 Kasutamine Kasutatakse krohvitavate välisseinte ja soklite soojustamisel krohvialuse pinnana. 4.4.2
sideainest (sünteetiline vaik, tehisvärnits, kautsuk jne.), täitematerjalist (talk, kriit, puidu- või korgijahu jne.), pigmendist ja plastifikaatorist. Põrandale paigaldatakse liimiga ja liitekohad keevitatakse kuumaõhukeevitusega. Riidealusega linoleumi valtsitakse kuum segu riide peale. Riidena kasutatakse tavaliselt tugevat puuvillast, takust, sünteeskiust jne. riiet. Riidealusel linoleumi paksus on 2,0- 2,5mm. Aluskihita linoleumid koosnevad 1-3 kihist. Alumine kiht on suurema sideainesisaldusega, pealmine kiht sisaldab rohkem sideainet ja pigmenti. Ühekihilise linoleumi paksus on 1,0-1,5mm, mitmekihilisel 2,0-2,5mm. Kõige sagedamini tehakse aluskihita linoleume polüvinüülkloriidi baasil (PVC) Sooja aluskihiga linoleum on sama mis riidealusega, aga riide asemel kasutatakse vildi või vatiini kihti. Selle linoleumi paksus on 4-6 mm. Poorne aluskiht muudab põranda sooja ja helikindlamaks. Reliin koosneb looduslikust või tehiskautsukist, pulbrilisest täiteainest, pigmendist,