Püsik Suvik Click to edit Master text styles Päevaliilia Second level Third level Fourth level Peiulill Fifth level [Püsik] [Suvik] Sibullilled Sibullilled on püsikute eriliik. Sibullilled koguvad oma sibulasse kasvuajal rohkesti toitaineid. Suure toitainevaru arvel suudavad nad kevadel varakult tärgata ja õitseda. Sibullilled Click to edit Master text styles Krookused Second level Third level Tulbid Fourth level Fifth level Aitäh kuulamast! Click to edit Master text styles
Sibula Juurelest Sibulatesse näritud peened pruuni näripuruga täidetud käigud, milles valkjaskollased ovaalse kehaga kuni0,8mm suurused läikivad lestad. Lest kahjustab sibulaid hoidlas ja kasvuperioodil. Tulbi lehed kolletuvad , sibulad kõdunevad. Hoidlas imevad kahjurid sibulate sees õiepunga algmeid ja närivad puruks sibulakanna. Kahjustatud sibulad muutuvad rabedaks ja lagunevad. kahjur muneb ühte sibulasse kuni 800 muna. Lestad arenevad intensiivselt, kui hoidla õhuniiskus on üle 70% ja temperatuur üle 13°C. Kuivas hoidlas juurelesta areng peatub. Kahjustad tulpi ka ajatamisel. Ta on polüfaag: esineb kõikidel sibullilledel ning kahjustab hoidlas ka söögisibulat,kartulit ja katmikalal kurgijuuri. Tõrje: 1. Kahjustatud taimed koos mullapalliga kõrvaldada 2. hoida sibulaid kuivas ruumis 3. Enne istutamist leotada juurealgmetega tulbisibulaid 10-15 minutit keltaani või
Õhuniiskus: talub hästi kuiva õhku. Sobiv kasvukoht: valge õhurikas ruum, suvel võib õue tõsta varjulisse kohta. Kasv Õitsemisperiood: detsembrist aprillini, õis püsib tavaliselt 2 nädalat. Õievart tasub toestada, muidu kipub a viltu kasvama või ära vajuma. Puhkeperiood: algab hilissuvel-sügisel, sel ajal tuleb ka kastmist järk-järgult vähendada kuni lõpuks ei kasta üldse. Sel ajal lehed kolletuvad ja toitained liiguvad sibulasse. Pärast lehtede täielikku kuivamist, tavaliselt oktoobris, need eemaldatakse ja sibul tõstetakse toatemperatuuril (15–20°C) ja pimedasse kohta. Puhkeperiood lõppeb tavaliselt jaanuaris. Hooldus Kastmine: korrapäraselt peale õiepunga ilmumist ja ümberistutamist. Kasuta toasooja vett, ühtlasi jälgi, et vesi ei satuks sibulale. Kastmine lõpeta hilissuvel-sügisel. Väetamine: kasvuperioodil 2 korda kuus vähese lämmastikusisaldusega väetisega.
hingamise abil. Haistmisrakke on 40-100 miljonit. . Lõhnaainete vastuvõtt on seotud sensori ehituse erinevustega. Lõhnaaine seotakse spetsiifilise suuruse ja kujuga vastavasse molekuli äratundmiskohta, kus tekib sensoripotentsiaal ( Na ja K kanalite teema) Haistmisrakud on primaarsed bipolaarsed meelerakud, mille tsentraalne osa läheb üle peeneks jätkeks, mis põimub teiste samalaadsetega haistmisnärviks. (Dendriitidel on retseptorid lõhnaainetele, aksonid suunduvad kimpudena haistmis sibulasse)Haistmisnärvid liiguvad mulkude kaudu koljuõõnde, kus nad lõppevad haistmissibulas.Haistmisrakkude neuronis on haistmissibulas tugevasti seotud mitraalrakkude dendriitidegaja moodustavad haistmispäsmakesi.Mitraalrakud moodustavad haistmistee põhimassi ja nad on veel ühenduses ka pidurdusvaheneuronite: periglomerulaar ja sõmerrakkudega. See piirkond kannab nime haistekolmnurk. Haistmistee suundub frontaalsagarasse, haistmiskoorde.
annaabi.ee 
