Värvaineteks · nimetatakse lahustuvaid aineid, mis on võimelised kinnistuma materjali pinnale, värvima puidu kiude. · Nendega tugevdatakse või ühtlustatakse puidu loomulikku värvitooni tekstuuri varjamata · Peavad olema valguskindlad ja hästi lahustuma vees, piirituses, atsetoonis või teistes orgaanilistes lahustites · Jagunevad : 1. Looduslikud saadakse lepa, paju, õunapuu, kuuse koore keetmisel(sibulakoored, lehed, õied, taruvaik, samblad, taimemahl, kübar- ja puuseened 2. Tehisvärvained on keerulised orgaanilised ained, mis saadakse kivisöe tõrvast(jagunevad vesi-, piiritus- ja õlilahustiks) võivad olla happelised, otsesed või aluselised. · Happelised värvained on orgaaniliste hapete Na, K, Ca soolad, nad värvivad puitaine koostisesse kuuluvadi
Ei pesta ega tehta ka lõngaks - muidu läheb halvasti. See on üks sedasorti kunts, mis aitab ettevõtmise kordaminekule kaasa. Pöialõnga tuleb kedrata kaks pooli, pöiast ülejäänud lõngast saab suka põlvepealse ehk ülemise valge osa kududa. Sukakirjades kasutatakse viit värvi lõnga: valget, lambamusta, madarapunast, potisinist, kollast (lehekolnõ või putkõ-õiõkolnõ) Kollane: putkeõied, kaselehed, paakspuulehed, maarjajää. Kollast annavad ka sibulakoored. Värvimine: Kõigepealt teeme kolletuse: kuumutame vee keema ning valame värvinõusse. Lisame maarjajää: 1 liitrile supilusikatäis maarjajääd (võib olla ka veidi vähem). Segame, lahustame. Paneme puhtaks pestud lõnga ööseks vedelikku likku, vahetevahel segame, et lõng oleks ühtlaselt hapu. Öeldakse, et lõng on kollotusõs.Hommikul keedame vees putkeõisi või paakspuulehti. Lehti korjatakse, kui need on noored (kevadepoole) siis tuleb ilusam värv.