Niisiis 10 nõuab ümberlülitumine ise lisaressursse, lisaenergiat ja kulutab mõttetöö jaoks mõeldud varusid. Tasub mainida, et teadlik hinnang oma töövõime kohta on tihti ekslik. Näiteks arvab mõni, et teeb suurepäraselt mitut ülesannet korraga, ehkki faktid tõendavad vastupidist - rööpräheldes läheb asjatult kaduma energiat ja siblimine võtab pigem hoogu maha kui annab tulemusi. Sellest hoolimata tuleb nentida, et inimesed väidavad end tihti olevat paremas tööhoos, kui teevad mitut asja korraga. Töö läheks sel moel justkui paremini. Probleem on selles, et ajule meeldib vahetu uudsus - Facebooki uuendused, Twitteri säutsud või Delfi uudised on igale ajule meeldivamad kui argipäevatöö. Need kõik pakuvad vahetut uut teavet. Selle teabe sisu polegi eriti tähtis - oluline on vaid
keskkonda. Manipuleerijaks kujundatakse laps sageli kodus. Laps on kodus üle külvatud asjadega ja pole midagi, mille kohta ta arvaks, et ei peaks seda saama. Tavaliselt tema nõudmised aina kasvavad. Liigselt hellitatuna on ta osavalt ümber sõrme keeranud oma vanemad ja teeb seda sama edukalt ka koolis: ta nurub endale välja paremaid hindeid, annab tühje lubadusi või ajab süüd teiste kaela. Tema aktiivne sotsiaalne siblimine ja kaaslastele pugemine on koolis märksa olulisemal kohal kui õppimine. Paraku taju- vad kaaslased, et ta ei ole usaldusväärne ja tema sõprussuhted pole püsi- vad, mistõttu tema enesekindlus väheneb. Kui nüüd vanemad või õpetajad püüavad seda kompenseerida veel ekstra tähelepanuga, riskivad nad sattu- da uuesti manipulatsioonide nõiaringi. Loovad lapsed tunnevad koolis sageli igavust. Nad väldivad tüütute
annaabi.ee 
