Üks pesakond aastas, kuid kui esimene pesakond hukkub, siis ka teine, väiksem pesakond. Pesa asub sageli teraviljapõllul, kõige sagedamini nisupõllul, pesa eelistab teha metsa või põõsaste lähedale põlluäärele. Pojad lahkuvad pesast kohe ning lendavad lühikesi vahemaid juba 12-14 päeva vanuselt, jäädes läbi sügise ja talve koos täiskasvanud lindudega pesakonda, teatud paari-suhted säilivad vanematel ka talvel. Toidulaud: Toitu hangib siblides, mistõttu külmad lumerikkad talved on neile tõsine katsumus. Nurmkana on taimetoiduline liik, süües lehti, seemneid, aga ka tigusid. Esimese 10 elupäeva jooksul toituvad pojad aga ainult putukatest, sest nad ei suuda taimset toitu seedida. Vaenlased: Kullilised ja väiksemad imetajad nagu kassid, rebased, tuhkrud. Paljudes kohtades on liiki hakatud kasutama jahiobjektina laskmiseks. Arvukus: Eestis hinnatakse pesitsejate üldarvu 4.000 - 7.000 paarile. Euroopas 1.700 000-3.000 000.
tema kõhualune kastanpruun laik on tunduvalt väiksem isalinnu omast. Nokk on neil tume ja jalad hallid. Nurmkana kaalub keskmiselt 400 grammi. Põldpüü on levinud Euroopas taigavööndi keskosa ja Vahemere vahel, Lääne-Siberis ja Väike-Aasias. Algselt oli ta metsa- ja metsastepiasukas, kuid nüüdseks on ta asunud elama ka lagedamatele aladele. Eestis on nurmkana levinud kõikjal peale Hiiumaa ja Vormsi. Nurmkana tegutseb maapinnal. Toitu otsib ta kodukana kombel siblides. Põhilise toidu moodustavad umbrohtude seemned, mahavarisenud teravili, rohttaimede rohelised osad, samuti juured, marjad, lülijalgsed ja teod. Pojad söövad algul vaid loomset toitu. Põldpüü tavalisteks elupaikadeks on põllud ja niidud, samuti ka kultuurmaastiku lähedusse jäävad metsasihid, metsalagendikud ja ka aiad. Nurmkana muneb aprilli lõpul või mais. Kurnas on 10...26 ühevärvilist hallikas-, pruunikas- või rohekaskollast 13 Header and footer ; nimi muna
kastanpruun laik on tunduvalt väiksem isalinnu omast. Nokk on neil tume ja jalad hallid. Nurmkana kaalub keskmiselt 400 grammi. Põldpüü on levinud Euroopas taigavööndi keskosa ja Vahemere vahel, Lääne-Siberis ja Väike-Aasias. Algselt oli ta metsa- ja metsastepiasukas, kuid nüüdseks on ta asunud elama ka lagedamatele aladele. Eestis on nurmkana levinud kõikjal peale Hiiumaa ja Vormsi. Nurmkana tegutseb maapinnal. Toitu otsib ta kodukana kombel siblides. Põhilise toidu moodustavad umbrohtude seemned, mahavarisenud teravili, rohttaimede rohelised osad, samuti juured, marjad, lülijalgsed ja teod. Pojad söövad algul vaid loomset toitu. Põldpüü tavalisteks elupaikadeks on põllud ja niidud, samuti ka kultuurmaastiku lähedusse jäävad metsasihid, metsalagendikud ja ka aiad. Nurmkana muneb aprilli lõpul või mais. Kurnas on 10...26 ühevärvilist hallikas-, pruunikas- või rohekaskollast muna. Pesa paikneb
Kanade pidamise ruumi või ehitise põrand peab olema sobivast materjalist, et vältida kana vigastumist. Põranda ehitus peab tagama piisava toe kana eesmistele varbaküünistele. Kui kasutatakse võrkpõhja, Söötmine Toit peab olema mitmekesine. Ainult teri või kartuleid andes ei saa kana kõiki vajalikke aineid. Ta sööb kartuleid küll hea meelega, kuid mune siis ei saa. Vabapidamisel kanu jälgides on võimalik aimu saada ainetest, mida kana vajab. Õues siblides otsib ta ussikesi, tõuke, kärbseid-putukaid ja sipelgate mune. Vahel leiab ka mõne konditükikese, kivikese, söe- või lubjatüki. Murust nokib ta söögiks rohulehti, seemneid, juuri. Põlluäärest viljatera leides kaob seegi kohe pugusse. Kana on kõigesööja, seetõttu saab ka kõik kodused toidujäätmed lindudele sööta. Ajalugu Kornisi kanatõug on aretatud Inglismaal ja USA-s. Möödunud sajandi II poolel Gornwallis
annaabi.ee 
