järgne NL: Industraliseerimine erinevalt teistest riikidest hakati kergetööstuse asemel ülesehitama rasketööstust. Kõige olulisem oli tugeva tööstusliku baasi kiire loomine, seda sõjatööstuse tugevdamise näol. Erasektor likvideerus 1930.aastal. Talurahvas maksustati erakorralise maksuga, kujunes välja plaanimajandus 5aastakud, kuid 5=4 ehk tuli täita nelja aastaga. Ettevõtted viiti Uuralitesse, Siberise, Kaug-Idasse. Aktiivne väliskaubanduse bilanss, väljavedu ületab sissevedu. Kvaliteet, kasum, tööviljakus pole Lääne riikide tasemel. Sundkollektiviseerimine Loodi ühismajandid ehk kolhoosid ja sovhoosid. See polnud kooskõlas ei talurahva huvide ega ka riigi majanduslike võimalustega. Kogu toodang ja tööriistad ning masinad olid ühisomandid. Kulakud ehk jõukamad talupojad, kes olid jalad alla saanud ning omasid
1905-1906 sündmused baltikumis: · Revolutsiooniga läksid kaasa aktiivselt eesti ja läti. · Algas massiline mõisate põletamine ja mõisnike tapmine. · 16.okt. 1905. Tulistas sõjavägi Tallinnas võimude poolt lubatud võimuvaldust. · Baltimaades hakkati looma poliitilisi erakondi. · Jaan tõnissonn algatusel loodi Eesti raga meelne rahvuserakond. · Revolutsiooni meeleolu suurenesid. · Inimesti vastu saadeti karistusalkasid ( inimensi peksti, saadeti siberise sunnitööle) · Vaatamata suuretele ootusele olid reolutsiooni tulemused positiivsed: a) loodi emakeelsed erakoolid b) keskoolide loomine lihtsustus c) lihtsustus rahvuslike organisatsioonide tegevus. d) ajakirjandus leevenes. Balti kubermangud · Baltimaade aren oli kiire: a) rahvaarv kasvas b) tööstustoodand kasvas c ) töölisus arenedes kasvas linna elanikkonna arv · Tööstuse metropoliks sai Riia.
annaabi.ee 
