jean sibelius Kes ta oli? · Soome helilooja, viiulimängija, kes sündis aastal 1865 ning suri 1957 · Üks tuntumaid heliloojaid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul · Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. · Tema täisnimi Johan Christian Julius Sibelius Elukäik · Sündis rootsi keelt rääkivasse perre Hämeenlinnas · Õppis Hämeenlinna Lütseumis aastatel 18761885 · Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas · 1885 a. alustas juuraõpinguid Helsingi ülikoolis, astus Helsinki Muusikainstituuti · 18891891 õppis Berliinis ja Viinis · Töötas dirigendina, õpetajana · 1914 a. Sõitis USAsse oma teoseid dirigeerima, kuid reisi katkestas I MS · Ta abiellus 10. juunil 1892 Aino Järnefeldtiga, 65 aastat olid abielus · ...
1. Jean Sibeliuse biograafia lühikokkuvõte 2. Sibeliuse loomingu ülevaade 3. Sibeliuse laululooming 3.1 Keelelised probleemid 3.2 Luule 3.3 Klaveri- ja orkestrisaade 4. ,, Demanten på marssnön " (,, Teemant märtsilumel") 4.1 Klaveriversiooni analüüs 4.2 Orkestriversiooni analüüs 4.3 Saatest tulenevad erinevused Kokkuvõte Kasutatud kirjandus, allikad Lisa 1.Sibeliuse vokaalteoste nimekiri 2. Johan Julius Christian Sibeliusest foto 3. CD laulu kahe versiooniga 4. Analüüsitava soololaulu ,, Teemant märtsilumel" klaviir ning partituur. 4 SISSEJUHATUS 20. septembril 2007 möödus 50 aastat soome muusikaklassiku Jean Sibeliuse (1865- 1957) surmast. Suur sümfonist Sibelius sai esialgu kuulsaks oma patriootiliste teostega ja temast sai Soome iseseisvumisvaimu kehastus.
esindades hoopis Austriat. (Allikad: Klassikaraadio saade ,,Täna kontserdisaalis" 26.02.2010, ,,ERSO kontserdikalender" jaanuar juuni 2010, http://en.wikipedia.org/wiki/Eurovision_Young_ Musicians_Competition_2004) Olav Roots ,,Sümfoonia" Kõik, mida ma enne kontserti sellest teosest teadsin, oli see, et interpreedid peavad seda väga raskeks teoseks. Arvasin, et Roots ei saa väga palju erineda Sibeliusest, vastasel juhul poleks neid ühele kontserdile pandud. Endale üllatuseks märkasin, et väga suur hulk publikust lahkus kontserdi vaheajal (st pärast viiulikontserti ja enne Olav Rootsi). Ju neil oli siis oma arvamus sellest ,,Sümfooniast". Esimese kolme noodiga oli mul igatahes asi selge, esimese seitsme noodi ja nendele järgnenud akordiga oli asi juba vägagi selge. Rootsi ,,Sümfoonia" näol on tegemist suhteliselt sürrealistliku ning eesti kaasaegse klassikalise