Kiulis-elastne proopria annab aluse pikkadele keerukatele limaskesta kurdudele, kõrged epiteelirakud omavad sekretoorsete rakkude tunnuseid Prostata koosneb tubuloalveolaarsetest näärmetest, mis avanevad ureetrasse. Strooma koosneb sidekoest ja silelihasrakkudest. Bulbouretraalnäärmed on väikesed paarilised näärmed, mis avanevad pika viimajuha abil ureetrasse Vooderdab kõrge limatootev epiteel; sekreteeritav vedelik sisaldab ka suhkruid (peamiselt galaktoosi) ja veidi siaalhapet Peenis Peenis koosneb erektiilsest koest ja sisaldab osa isasureetrast Erektiilne kude on koodnunud kaheks dorsaalseks silindriks (corpora cavernosa) ja väiksemaks ventraalseks silindriks (corpus spongiosum) ümbritsetuna valkjaskesta poolt (tunica albuginea). Erektiilne kude kujutab endast omavahel seostuvaid vereruume, mis on normaalselt tühjad, kuid täituvad erektsioonil verega.
noorte peremeeste rakkudel (katseliselt on seda seost tõendatud CFTR knock-out hiirtega); - NSP5 on fosforüleeritud (autokinaas) ja O-glükosüleeritud valk, interageerub NSP2 valguga, lokaliseerub viroplasmades; - NSP6 (mõnedel rotaviirustel see valk puudub) interageerub NSP5 valguga ja lokaliseerub viroplasmades. 3.2.4. Seondumine retseptorile ja sisenemine rakku Rakule seondumiseks kasutatakse: - siaalhapet sisaldavat retseptorit (osa rotaviiruseid). Võimalik, et nende viiruste puhul kujutab seondumine siaalhappe jäägile rakule seondumise esimest etappi ning sellele järgnevad interaktsioonid teiste retseptoritega; - mingit muud, siiani identifitseerimata retseptorit (suurem osa inimese rotaviiruseid). Võimalik, et ka nende rotaviiruste seondumine rakule on mitmeastmeline protsess, mille käigus leiavad aset interaktsioonid erinevate retseptoritega.
mRNA-ga, mis on pärit HIV gag-geenist. Seeläbi pärsitakse HIV valgusünteesi, kuid toksilisuse tõttu ei kasutata. Gripiviiruse sisenemine rakku Gripiviiruse nukleokapsiidis on ssRNA ja RNA polümeraas, ning membraanümbrises on kaks viiruse glükoproteiidi neuraminidaas (NA) e sialidaas ja hemaglutiniin (HA). C viirused ei muteeru, B-d muteeruvad aeglaselt ja A-d iga aasta. Viirusel tuleb läbida rakke ümbritsev lima, mis koosneb siaalhapet sisaldavatest glükoproteiinidest ja -lipiididest. NA katalüüsib siaalhappejäägi eemaldamist glükoproteiinidest, mille tulemusena limakiht laguneb j viirus saab epiteelkoeraku pinnale. 3 HA abil seostub viiris rakumembraanis oleva siaalhappejäägiga, rakumembraan ümbritseb viiruse ja eraldub, moodustades rakus endosoomi. Viiruse RNA ja RNA-polümeraas väljuvad endosoomist ja
7 segmenti. Kõiki viirusvalke kodeeritakse erinevalt segmentidelt, v.a. mittestruktuurvalgud ja M1-M2, mida kodeeritakse kahelt (NS ühelt, M-id teiselt). Hemaglutiniin moodustab ogalise trimeeri, iga ühikut aktiveerib proteaas. HA funktsioonid on viiruse kinnitumine (siaalhappega), sulandumise soodustamine, hemaglutineerib punaliblesid, kutsub esile protektiivse, neutraliseeriva antikeha-vastuse. Neuraminidaas on tetrameerne, ensümaatilise aktiivsusega. Lõigustab glükoproteiinide siaalhapet, ka rakuretseptoril. Virioni proteiinide siaalhappe lõigustamine takistab klompide moodustumist, võimaldab viiruse vabanemist peremehest (selle vastu zanamivir ja oseltamivir nii A-l kui B-l). Influenza A NA muutub, suurimad muutused saavad nimed: N1, N2 jne. M1, M2, NP on tüübispetsiifilised, kasutatakse A eristamiseks B-st, C-st. M1 montaažiks, M2 uncoatinguks (influenza A-l amantadiini, rimantadiini sihtmärk). Epidemioloogia.
annaabi.ee 
