lagunemisel tekkiv savi. Kaoliniit Al2(OH)4Si2O5 on portselani tooraine. Krbiidid- saadakse reageerimisel süsinikuga SiC Silaantetrakloriid- Räni reageerimisel otse klooriga saadakse ränitetrakloriidi SiCl4. SiCl4 reageerib erinevalt CCl4-st veega: SiCl4(l) + 2H2O(l) SiO2(s) + 4HCl(aq). SiCl4 kasutatakse puhta räni saamiseks: SiCl4(l) + 2H2(g) Si(s) + 4HCl(g). Silaanid- SinH2n+2 ehk ränivesinikud on küllastunud süsivesinike analoogid. Nt oktasilaan Si8H18, monosilaan SiH4, disilaan Si2H6, mis plahvatab õhuga kokkupuutudes. . Puhtas vees silaan ei lagune, kuid leelise toimel hüdrolüüsub: SiH4(g) + 2H2O(l) SiO2(s) + 4H2(g) Kõrgemad silaanid, nt H3Si-SiH2-SiH3 on vähem stabiilsed ja lagunevad seistes. Saamine: silitsiidide (Mg2Si) lagundamisel hapete või leelistega tekib peamiselt SiH4-ebapuhas. SiHaln lagundamisel teatud Li- ühenditega, eriti liitiumalumiiniumhüdriidiga: SiCl4+LiAlH4SiG4+LiCl+AlCl3. SiHaln redutseerimisel vesinikuga
piesoelektrilised omadused (elektrivälja toimel kvartsplaat deformeerub) Kvartsi ja kvartsklaasi kasutatakse paljudes UV-seadmetes (sh. kvartslamp, spektraalaparatuur) ultraheliseadmetes kvartskellad (levinuim kellatüüp) laborinõud kütteelementide ümbrised Silaanid SinH2n+2 (ränivesinikud) n=1-8 - küllastunud süsivesinike analoogid, kuid ebapüsivamad Kõrgeim tuntud silaan – oktasilaan Si8H18 Monosilaan SiH4 ja disilaan Si2H6 – värvitud, ebameeldiva lõhnaga gaasid, ülejäänud silaanid – värvitud, väheviskoossed, mürgised lenduvad vedelikud, väga ebameeldiva lõhnaga Pürofoorsed; juba disilaan plahvatab õhuga kokkupuutes (termiliselt püsivaim on monosilaan), kui n ≥ 3 – tugev plahvatus Iseloomulik omadus – kerge oksüdeerumine (seetõttu on nad head redutseerijad) – hüdrolüüsumine, eriti leeliskeskkonnas:
annaabi.ee 
