juut ei tohi võtta ette mingeid töid, mõelda tööasjadele ja planeerida midagi tööga seoses. Seda päeva peab veetma pere ringis, laste ja lähedaste seltsis.) · Pesahh - vabaduspüha, mis meenutab pääsemist Egiptusest, kus juudid olid Egiptuse vaarao orjad · Shavout - annetuspüha Ajaloopärimuslikud tähtpäevad · Hannuka - valgusepüha; rõõmus püha, mis tähistab Jerusalemma templi vabastamist 164.a. e.m.a · Tu bi-shvat - puude uusaasta · Purim - pääsmisrõõmupüha · Tisha be-Av - leinapäev Kaasaegset tähtpäevad: · Katastroofi ja sangarluse mälestuspäev - aprilli lõpus või mai alguses tähistatav päev kannab rahvuslikku leina: mälestatakse Katastroofi aastatel hukkunud Euroopa juutkonda. Juudid ei ole ainukesed natsismiohvrid, ent just juute mõrvati ainult rahvusliku kuuluvuse pärast. Eesti territooriumil oli moodustatud 20 koonduslaagrit,
(Sabati päev), mis tähendab rohkem kui "päev seitse". Uus nädal hakkab pärast sabati laupäevaõhtu lõppemist (motzei Shabbat). Juudi aastas on 12 kuud, igas kuus on kas 29 päeva ("lühike kuu") või 30 päeva ("täis kuu"). Kuude nimed on sarnased aramea nimedele ja need võeti kasutusele 6. sajandil eKr Baabüloni vangipõlve ajal. 1.kuu: Tishrei (30 päeva) 2.kuu: Cheshvan (29/30 päeva) 3.kuu: Kislev (29/30 päeva) 4.kuu: Tevet (29 päeva) 5.kuu: Shvat (30 päeva) 6.kuu: Adar (29 päeva) 7.kuu: Nisan (30 päeva) 8.kuu: Iyyar (29 päeva) 9.kuu: Sivan (30 päeva) 10.kuu: Tammuz (29 päeva) 11.kuu: Av (30 päeva) 12.kuu: Elul (29 päeva) Piibli algaegadel ei olnud kuudel eri nimesid. Neid nimetati nende järjekorras, alustades seitsmenda kuu Nisaniga, ning seda nimetati rosh chodeshim'ks (esimene kuu). Baabüloni vangipõlve ajal sai Tishrei aasta esimeseks kuuks, nagu see on tänapäevalgi. Kõige olulisem