Üsna pea peale sõja lõppu lõhenes Euroopa idaks ja lääneks ning algas 40 aasta pikkune külm sõda. Esimene samm koostöö suunas Euroopa riikide vahel tehti 1949 aastal, kui loodi Euroopa Nõukogu. Kuid siiski oli 6 riiki, kes soovisid enamat. Nendeks riikideks olid Belgia, Itaalia, Prantsusmaa, Madalmaad, Saksamaa ning Luksemburg. 9 mail 1950 aastal esitas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman Euroopa ühendamise idee, mida tuntakse ka Shumani deklaratsioonina ning, mida võib pidada Euroopa Liidu loomise alguseks. Alates sellest päevast tähistatakse 9 maid Euroopa päevana1. Euroopa Liidu tekke võib jaotada kolmeks osaks. Kõige pealt moodustati 1952 aastal Euroopa Söe- ja Teraseühendus, mis pidi allutama Prantsusmaa ja Saksamaa söe- ja terasetootmise ühtsele kontrollile ning, et sõda nende kahe riigi vahel muutuks materiaalselt võimatuks.
PART I Chapter 2 'The Creation of the European Community', pp. 36-47. The creation of the European Community Euroopa söe- ja teraseühendus (ECSC) ECSC loodi kahe prantslase poolt (Jean Monnet ja Robert Schuman), kes pooldasid mõlemad Euroopa ühendust. ECSC sai loodud sest mõlemad mehed uskusid, et ühenduse loomiseks on vaja alustada millestki praktilisest ja ambitsioonikast. 1950. aasta mais teavitati ECSC loomise plaanist, mida tänaseks teatakse kui Shumani deklaratsiooni. Peamised osapooled algselt olid Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa. Shumani ja Monnet’i plaan oli euroopa ühendamine majanduslikust aspektist. Saksa kantsler, Konrad Adenauer, nõustus prantslaste ideedega, kuid lisas ka selle, et tegemist ei ole vaid majandusliku liiduga vaid ka poliitilisega. Aprillis 1951 kirjutasid 6 riiki (Itaalia, Belgia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksamaa) alla Pariisi lepingule
annaabi.ee 
