Vürst oli liiga kaastundlikuks muutunud, nüüd oli ta ka Aglajas pettunud, kelles ta siiani oli näinud hingesugulast. Ta ei uskunud, et Aglaja võib olla nii kalk ja tundetu selle õnnetu naise vastu. Mida enam vürst pettus, seda enam hakkas ta otsima head ja leidma sealt, kus seda polnud, ning seda mõistmatumaks ta muutus. Ärkamine oli valus. Lükke mõistmisele jõudmiseks andis Nastasja mõrv. Nähes naist surnuna, ei mõjunud see talle väliselt shokeerivalt. Ilma haigushoogudeta ja muu paanikata oli vürst langenud nii suurde masendusse, mis muutis ta pimedaks. Vürsti nõrkus oli võitnud tema kaalutleva mõistuse, ta nägi vaid õnnetut, mitte mõrvarit, kes vajas kaastunnet. Ta ei suutnud enam hukka mõista halba, ta sai aru, et see on vale, mis ta teeb, kuid ei suutnud endas leida tugevust, kindlust, tal puudus tahe olukorda muuta. Neil hetkil oli ta löödud, ta istus Rogozini kõrval, hoidis ja silitas ta pead, lohutas ja nuttis koos temaga
Vürst oli liiga kaastundlikuks muutunud, nüüd oli ta ka Aglajas pettunud, kelles ta siiani oli näinud hingesugulast. Ta ei uskunud, et Aglaja võib olla nii kalk ja tundetu selle õnnetu naise vastu. Mida enam vürst pettus, seda enam hakkas ta otsima head ja leidma sealt, kus seda polnud, ning seda mõistmatumaks ta muutus. Ärkamine oli valus. Lükke mõistmisele jõudmiseks andis Nastasja mõrv. Nähes naist surnuna, ei mõjunud see talle väliselt shokeerivalt. Ilma haigushoogudeta ja muu paanikata oli vürst langenud nii suurde masendusse, mis muutis ta pimedaks. Vürsti nõrkus oli võitnud tema kaalutleva mõistuse, ta nägi vaid õnnetut, mitte mõrvarit, kes vajas kaastunnet. Ta ei suutnud enam hukka mõista halba, ta sai aru, et see on vale, mis ta teeb, kuid ei suutnud endas leida tugevust, kindlust, tal puudus tahe olukorda muuta. Neil hetkil oli ta löödud, ta istus Rogozini kõrval, hoidis ja silitas ta pead, lohutas ja nuttis koos temaga
pöörduti kirjanduses tegeliku aja poole, mis meid ümbritses. Vahetult sellele ajale reageerimine. Vahetus kriitiline reageerimine ajale, se eoli sünge, pessimistlik, ekspressionistlik. Kui rääkida Visnapuust, 1920 ilmus tal lausa kolm kogu: ,,Talihari" poeet veirises ajas, räägib vabadussõja meeleoludest. Kantud süngetest sõjapiltidest ja murest kodumaa saatuse pärast. ,,Hõbedased kuljused" - selle phul tuleb rääkida tsüklist, mis mõjus arvustajaile shokeerivalt. 1919 on Visnapuul kahest luuletusest koosnev tsükkel ,,Kõnelused issandaga". Minavormis issandat sinatades. Sinavormis luuletusi kiputakse omistama autorile justkui kirjutaks ta endast. On fiktiivne mina ja reaalne autor. Kõnelused issandaga on Visnapuu ühiskonnakriitiline lugu, kus kritiseerib kaksikmoraali, inimlikku ahnudt samal ajal, kui on sünge aeg. Visnapuu kasutab vokaalharmooniat. ,,Käoorvik" - kõige kuulsam tsükkel, mis moodustabki põhiliselt teose sisu:
annaabi.ee 
