asendus shamiseniga. Algul olid nukud lihtsad ja seda hoidis üks nukunäitleja, hiljem kolm. Kabuki alguseks peetakse a.1603, mil Izumi no Okuni Kitano pühamu läheduses ülemeelikuid tantse etendas. Tekkis onna kabuki. Kabukis esitati muusika- ja tantsunumbreid, mille hulgas mängiti ka koomilsi ja dramaatilisi stseene. Niinimetatud naiste- kabuki muutus üsna populaarseks vähemalt osaliselt seetõttu, et esinejad olid ka prostituudid. Tokugawa shogunaat keelas ära naiste-kabuki 1629a. Esile kerkis noorte poiste kabuki ehk wakash kabuki. Noormehed samuti tegelesid prostitutsiooniga ning seetõttu keelati wakushuu kabuki ära 1652a. ning selleks, et ohjeldada kabuki teatriga seotud moraalivääratusi otsustas shogunaat, et kõik osi hakkavad etendama täiskasvanud mehed, kes tõsimeeli tegelevad näitekunstiga. Kabukist sai populaarne teatrivorm, mis nagu
Okuni kabuki tantsu imiteerimist. Seda imiteerides tegid nad sensuaalseid tantse, et teha reklaami oma teenustele. Muusikainstrument, mida hakati seostama kabukiga oli pill nimega shamisen. Prostituudide poolt esitatud kabukit hakati nimetama onna kabuki, mis tähendas naiste kabuki või yujo kabuki, mis tähendas prostituudide kabuki. Need tantsud osutusid nii populaarseks, et isegi mitmed daymo feodaalisandad kutsusid kurtesaanid ja nende truppe oma lossidesse esinema. Alguses suhtus shogunaat kabuki tantsu suure umbusuga ja 1608. aastal anti välja määrusi, et kabuki keelustada nimetades seda immoraalseks. 1629. aasta viimased määrused suutsid keelustada naiste kabuki ja mida seostati mitmete skandaalidega seoses daymo isandate poolt lubatud kabuki esinemistega. Kabukis olid algselt seksuaalseid elemente ja kabukiga seostati mitmeid skandaale. Pärast prostituudide lavakeelu kehtestamist ilmus selline kabuki vorm nagu wakashu, mida
annaabi.ee 
