Sõjaline mõtlemine oli muutunud oluliselt kaalukamaks kui diplomaatia. Nii oli oma osa ka kindralstaapide poolt koostatud sõjaplaanidel, millega valitsused polnud tihtipeale isegi kursis. Plaanid olid väga detailsed, julmad ja jäigad. Põhivõtmeks oli kiirus. Sõjaplaanide tugevus seisnes kiires mobilisatsiooni välja kuulutamises ja seetõttu toimusidki Esimese maailmasõja sündmused niivõrd äkkiliselt ja pidurdamatult, kuna ega keegi ei tahtnud jääda kaotajaks. Saksamaa Shlieffeni plaan oli töötatud välja juba tunnilise täpsusega ning väga jäigalt. Kui Saksamaa ei oleks Prantsusmaad rünnanud läbi Belgia, oleks Inglismaa piirdunud tõenäoliselt abivägede saatmisega. Tagantjärele on võimalik hästi näha, mis staadiumini oli võimalik sõda ära hoida. Paljudes aspektides oleks õnnestunud valitsustel kas või aeglustada sõja ettevalmistust ja ühtlasi ka sõja puhkemist. Siiski tõenäoliselt pidi ebaühtlane imperialistlik maailmapilt leidma mingi väljundi
tühistaks.Aga seda ei tehtud ja S kuulutas Vle ja Ple sõja ning tungis kallale Belgiale(neutr.), mis sundis sõtta astuma ka Ing. Sõja algus tekitas vaimustuspuhangu, sõdurid läksid sõtta innustunult, oodates au ja kuulsust. Sõda laienes kiiresti Euroopa piireidest välja ja kaasati ka E riikide asumaad ja liitlased teistest maailmajagudest.(34 riiki). Kõrvale jäi Itaalia. J vallutas Si alad Vaiksel ookeanil. Sõdivate poolte plaanid: s sõjaplaan. Shlieffeni plaan: P kiire purustamine ja siis Vle kallaletung. umbes 4 kuud pidi kestma. P sõjaplaan. Plaan 17: vältida Prant-Preisi sõjas kogetud katastroofi, P-S piirile rajati kindlustuste süsteem(Belgia piirile seda ei tehtus, ja S tuli sealt). Lotringi ja Elsassi hõivamine ning pealetung Sile. I sõjaplaan. puudus, aga oldi valmis P toetama. V sõjaplaan. oli suht nõrgalt ette valmistatud, ründas Ida Preisimaad. AU sõjaplaan: oli koostatud võitlema kahel rindel Serbia ja Venemaa
et nad ei taha sõda. Konsultatsioonid kestavad kuu aega. 23. juuli Austria esitab Serbiale ultimaatumi. Serbia kardab päriselt sõda ja on nõus läbirääkima. 28. juuli kuulutab Austria Serbiale sõja. Nüüd käivitub liitude süsteem. Venemaa kuulutab välja mobilisatsioooni oma liitlase toetuseks. 1. august Saksamaa kuulutab Venemaale sõja, mida loevad mõlemad riigid I MS alguseks. SAKSAMAA SÕJAPLAAN Shlieffeni plaan seisneb selles, et ei tohi pidada sõda kahel rindel. Saksamaa panustab välksõjale. Eesmärk on purustada kõige pealt kuu aja jooksul Prantsusmaa läbi Belgia. Belgia on neutraalne riik, see tähendab, Prantsusmaa piir oli vastu Belgiat kindlustamata. Saksamaa peamine plaan oli kiire manööver ümber Pariisi ja siis pöörduda Alsass- Lotringi piirkonda. Pariisi purustamiseks oli ettnähtud täpselt 39 päeva. (Kuna Venemaa
annaabi.ee 
