Ken`ysha`le, aga osalt ka Euroopas olnud kirjandusvoolu autoriteetsuse tõttu. Kõige silmatorkavamaks omaduseks oli individualismi otsingud. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Nad kirjeldasid elu inetut ja triviaalset poolt, ilma ideaalide ja väärarvamusteta. Tüüpilised naturalistide teosed portreteerisid autoreid endeid, nende pere ja sõpru. Tõe jutustamise tähtsuse tõttu muutus lugu kohati ekstreemseks. 22)Shishsetsu (watakushi-shsetsu), mina-romaan, Väljend shishsetsu tuli käibele 1920ndate lõpus, määramaks eelkõige autobiograafilisi tekste. 23)Shinkankaku-ha Uussensualism, liikumisele, millele pandi alus a1924. Sündmuste moraalse sisu eitamine, olulisem pigem vorm kui sisu. Kolmandas isikus jutustamine (nagu tähtsusetu kõrvalseisja). 24)sengo bungaku - sõjajärgne kirjandus, Hilisem Shouwa (1945-75) (on kirjas lähemalt ''mida iseloomustab sõjajärgne proosa :P 25)jiyshi
Iseloomulik on autorite endi, oma perede ja sõprade portreriseerimine. (nt. Tayama Katai). 16)Milliseid kirjandusgrupeeringud tead nimetada (olgu siis Meiji või Taish ajast)? Meiji-Ken`yuusha(üliõpilaste kirjandusgrupeering). Taishõ-Shirakaba 17)Millist rolli mängib ,,mina-romaan" jaapani uuemas kirjanduses? Mina-romaanikspeetakse üldiselt mitte ainult autoriga seotud sündmuste kirjeldamist. See sisaldab ka naturalistlikult halastamatut pihtimust. Tõeline shishsetsu autor ei rahuldunud ühe-kahe pihtimusega, vaid sukeldus ikka ja jälle eneseuuringusse. Väljend shishsetsu tuli käibele 1920ndate lõpus, määramaks eelkõige autobiograafilisi tekste. Üks variant mina-romaanist kirjeldas elu ja tegemisi bundanis. Mina-romaani alla käis ka shinky shsetsu ehk meelteseisundi romaan. Kume Masao kirjutas, kuidas ta mina-romaani kirjutamisega valgustatuks tahtis saada. Ta oli
annaabi.ee 
