Ülejäänud on aserid, keda on 17% rahvastikust, siis on veel kurdid, araablased, belutsid, gilaanid jt. Rahvaste ja keelte mitmekesisusest hoolimata on valdav osa iraanlasi riigiosaks kuulutanud islami usu. 94% muhameedlastest kuulub siiitide hulka, ülejäänud on sunniidid, kristlased, juudiusulised ja iraani pärimususundi pooldajad. Üle poole Iraanis elavatest inimestest elab linnas. 2500-aastane Pärsia sai 1935. aastal uueks nimeks Iraan. Pärslaste pealinn: 57 kilomeetrit Shirazi linnast kerkivad vanaaja ühe suurima impeeriumi pealinna varemed. Aastal 520 eKr rajas kuningas Dareios I Persepolise linna, millest ta tegi Indiast Kreekani ulatunud võimsa Pärsia riigi pealinna. Seal elas 50 000 inimest. Kuigi Aleksander Suur 330. aastal eKr linna purustas, võib praegugi imetleda Persepolise ehitiste ja kunstiteoste säilmeid, mis jutustavad Vana-Pärsia hiilgusest. Põhiandmed: Pindala: 1 648 000 km2 Rahvaarv: 71 518 000 Pealinn: Teheran
Uue hingamise on sellele happelise- (Côte-Rôtie) pärinev viinamari, le punaste marjade järele maitsevale veinile andnud vaadilaagerdus, väi- mis levinud üle maailma ja muu- ke tammevanill haagib kirsinüansiga imeliselt. Viljeldakse ka Argentiinas tunud Austraalias Shirazi nime all Tempranillo ja Californias. lausa rahvussordiks. Head Shirazi valmistatakse ka Californias ning Mourvèdre – Lõuna-Prantsusmaa ja Rhône´i oru segudes levinud viina- Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, samuti Ladina-Ameerikas. Vein on tume ja al- mari, omaette vein Hispaanias Monastreli nime all. Annab tugevaid, alko-