Jaapanis olid oma kodu loonud aga meritsi idast ja lõunast siia saabunud asukad jaapanlaste esivanemad. Nendega jõudis saartele teine kultuur, mille varaseim periood kannab Yayoi kultuuri nime (u. 300 eKr - 300 pKr). Jaapanlaste üsnagi ulatuslik ja süsteemne mütoloogia ei räägi maailma ja inimkonna tekkest, küll aga sellest, kuidas jumalad lõid Jaapani saarestiku, ning jaapanlased ise põlvnevad neist. Müüdid panid aluse jaapani rahvususundile shintole ja kujunesid jaapani kultuuri arengus oluliseks mõjuteguriks. Jaapanlaste algne usund sintoism õpetab, et kogu loodus on hingestatud. Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati ehitama juba 3. sajandil. Nende eeskujuks olid talumajad ning vanimatel templitel olid kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele. Jomoni kultuur Yayoi kultuur Hariduselu
eKr, mil olevat troonile astunud päikesejumalanna Amaterasu järeltulija neljandast põlvest Jimmu Tenno. Arheoloogilisi ega ajaloolisi tõendeid selle daatumi kohta pole. Hinna allikate kohaselt oli 1. sajandil eKr jaapani saartel üle 100 riigi, nähtavasti hõimuliidu. Jaapanlaste üsnagi ulatustlik ning süsteemne mütoloogia räägib sellest, kuidas jumalad lõid Jaapani saarestiku ning, et jaapanlased ise põlvnesid neist. Müüdid panid aluse shintole ning samuti olid nad olulised mõjutegurid jaapani kultuuri arengus. · Shinto (Sinto, Sintoism) - Sintoism on ajalooline Jaapani religioon, mis on segu looduse ja esivanemate kultustest. Sintoismis kummardatakse jumalusi, kamisid (tõlgituna ,,jumalaid"). Hiljem sai ta koos budismiga Jaapani ametlikuks religiooniks. Sintoismil puuduvad pühakirjad (on vaid rahvusajaloo ürikud) ja usuline seadustik.
annaabi.ee 
