budistlike praktikate kõrval. Paljud Jaapani kombed nagu puhtuse rõhutamine ja range esteetika on osaliselt shinto'st tuletatud. Budism Jaapanis Budism, mis sai alguse Indias, jõudis Jaapanisse läbi Hiina ja Korea 6. Sajandil pKr. Läbi sajandite tekkisid ja arenesid erinevad sektid, kus Jaapani usuliikumistest enam levinud on Tendai ja Shingoni esoteerilised budistlikud usulahud miljonite järglastega. Vaatamata oma ühisosale rahvusliku ususüsteemiga oli uuel religioonil shintoismiga rahutu side. Budism kaotas ametliku toetuse 1868. aastal, kuid puhkes taas õide pärast teist maailmasõda. Kosmoloogilised usulised tõekspidamised ja budistlik moraal on tänapäeval Jaapani elus väga levinud, eriti zen-budismist lähtuv vaimse kontrolli rõhutamine. KEEL Jaapani keel (nihongo), mis kuulub altai keelte rühma on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtlemiskeel. Üle maailma räägib seda 127 miljonit inimest.
· Saicho (767-822) tendai koolkond (ratsionaalsem, harrastatakse vaikse hingamise tehnikat shikan) Nende koostöö tulemusena tekkis sünkreetiline maailmapilt; kamide buddhade ühtsus. Shintoism ja budism ei püsi üksteisest lahus. Budismi ja jaapani oma usundi sidumisel leiti, et kamid on tegelikult buddha järeltulijad (honji suijaku) Dainichi (suur päikene) on siis Amaterasu. Õpetus Buddha kolmest kohast sobis väga hästi shintoismiga kokku (kamid on üheks neist). · Honen (1133-1212) jodo koolkond · Shinran (1173-1262) jodo-shin Genshin 10.saj kirjutas põrgutest, kuhu inimene võib sattuda. Genshin õpetas, et me peaksime eralduma määrdunud maast (onri-edo/ Jodo) Nenbutsu Buddha nime lausumine, mis sõlmib sideme puhta maaga, et me võiksime sinna surma järel jõuda. Shinran ,,Kõrvalekaldeid kahetsedes"(Tannisho): Amida algtõotuse (hongan) ees on võik võrdsed