sajandi sajandi keskpaigas hakati looma värvilisi gravüüre. 1857 hakkas jaapanlasi õpetama inglane C. Wirgman, 1876 kutsus valitsus Jaapanisse itaallase A. Fontanesi ja 1878 ameeriklase E. F. Fenollosa. 20. sajandil on järgitud Euroopa kunstivoole. Rahvusvahelise tunnustuse on saavutanud traditsioonilise maali viljeleja Seiho Takeuchi (1869- 1942), maalisarja ,,Hiroshima õudused" autorid Iri Maruki (s. 1902) ja Toshiko Maruki (s. 1912) ning graafikud Shiko Munakata (s. 1903), Tadashige Oko (s. 1909) ja Fumio Kitaoka (s. 1918). 1970. aastaist on õhutatud viljelema rahvuslikke stiile, eriti sumi-e'd (seda on propageeritud ka teistel maadel). Kalligraafia Jaapani üheks atraktiivsemaks kunstiliigiks võib pidada kalligraafiat (ill 5), mis jaapani kirjasüsteemi omapära tõttu on stiiliderohke ja võimaldab suurel hulgal variatsioone ka tehnilisest küljest. Jaapanis kasutusel hiina märgid võeti umbes VIII sajandil üle selleks, et
koloreeritud, 18. sajandi sajandi keskpaigas hakati looma värvilisi gravüüre. 1857 hakkas jaapanlasi õpetama inglane C. Wirgman, 1876 kutsus valitsus Jaapanisse itaallase A. Fontanesi ja 1878 ameeriklase E. F. Fenollosa. 20. sajandil on järgitud Euroopa kunstivoole. Rahvusvahelise tunnustuse on saavutanud traditsioonilise maali viljeleja Seiho Takeuchi (1869- 1942), maalisarja ,,Hiroshima õudused" autorid Iri Maruki (s. 1902) ja Toshiko Maruki (s. 1912) ning graafikud Shiko Munakata (s. 1903), Tadashige Oko (s. 1909) ja Fumio Kitaoka (s. 1918). 1970. aastaist on õhutatud viljelema rahvuslikke stiile, eriti sumi-e'd (seda on propageeritud ka teistel maadel). Tarbekunst Jaapanlased hindavad kujutavat kunsti ja tarbekunsti võrdväärseks. Ka tarbekunst oli algselt hiina kunsti mõjuline. Väga armastatud ja levinud on kõrgtasemelised lakitud tarberiistad, nende seas kastikesed. Leidub äärmiselt hinnalisi pärlmutri, kuldlaki ja kullaga kaunistatud esemeid