Vältida putukahammustusi 8. Nakkushaiguste diagnoosimisel on kõige olulisem: Gastroskoopia Uriini laboratoorsed uuringud Elu anamnees Epidemioloogiline anamnees 9. Haiguse läbipõdemisel tekib: Aktiivne kunstlik immuunsus Passiivne kunstlik immuunsus Aktiivne loomulik immuunsus Passiivne loomulik immuunsus 10. Nimeta: Gripi tekitaja: RNA - viirus Salmonelloosi tekitaja: Difteeria tekitaja: Puukborrelioosi tekitaja: 11. Leia shigelloosile 3 iseloomulikku õiget väidet: Inkubatsiooniperiood 1-7p Veris-limane väljaheide Nakkusallikaks närilised Tenesmid Tekitab eksotoksiin Tekitab anaeroob 12. Leia vastavale haigusele 4 õiget väidet Nakkushaiguste kt II rühm 1. Nimeta 2 mikroobi ja 2 organismi poolset peamist tunnust, mis määravad ära haiguse tekke MIKROORGANISM MAKROORGANISM 2. Reinfektsioon on:
saastunud vee ja toiduga. Inimene on shigella ainus peremeesorganism, loomade nakatumist ei ole avastatud. Eestis esineb sagedamini kahte selle bakteri alaliiki. Shigellade tekitatud düsenteeria on üks kõige kergemini nakkavamatest bakteriaalsetest kõhulahtisustest. Shigelloosile on iseloomulik kõhulahtisus, palavik,kramplikud valud kõhus, valulik sooletühjendamine. Shigella perekonda kuuluvad bakterid levivad saastunudtoidu ja veega. Riikides, kus veehügieeni tase on kõrge, shigella tavaliselt levima ei pääse. Shigellad tungivad sügavale sooleseina ja tekitavad sealhaavandeid, mis paranevad armidega. Shigelladest vabanevad toksiinid ehk bakterimürgid, mis põhjustavad põletikku sooleseinas
GI kandlus 3%, suurim kandlus suvekuudel. Gastroenteriit tekib pärast kontamineeritud toidu/vee sissesöömist, haavainfektsioon kokkupuutel kontamineeritud veega. Aeromonase liigid põhjustavad oportunistlike süsteemseid haigusi immuunkompromiteeritud patsientidel (eriti maksa-sapiteede haiguste või kasvajate korral), diarröad tervetel, haavainfektsioone. GI haigus on reeglina äge tõsine haigus lastel, täiskasvanutel aga kroonilisema loomuga. Tõsine Aeromonase gastroenteriit sarnaneb shigelloosile – roojas on verd ja leukotsüüte. Potentsiaalsete virulentsusfaktoritena on leitud endotoksiin, hemolüsiinid, enterotoksiin, proteaasid, siderofoorid, adherentsifaktorid, aga nende rollid on teadmata. Äge diarröa on iseparanev, patsiendid saavad ainult toetavat ravi. Antimikroobne ravi on näidustatud kroonilise diarröa või süsteemse infektsiooni korral. Aeromonase liigid on penitsilliin-, tsefalosporiin- ja erütromütsiinresistentsed.