Poiste püha tango-no-sekku on 5. kuu 5. päeval (5. mail). Sel puhul lehvivad nende majade kohal, kus peres on poisslapsi, hiigelsuured karpkalakujulised riidest tuulelipud. Igal poisi jaoks on oma lipp. Tänapäeva ametlikus kalendris on 5. mai riigipüha ja seda nimetatakse lastepäevaks. Tanabata Tähefestival (tanabata) toimub iga aasta 7. juulil. Legendi järgi saavad sel ööl kokku kaks armunud tähte, keda lahutab Linnutee. Hilisõhtul võib nautida tulevärki (hanabi). Shichi-go-san 15. novembril on 3- ja 7- aastaseks saanud tüdrukute ja 5-aastaseks saanud poiste püha shichi-go-san. Igal lapsel on käes paberkott, millele on joonistatud männi, kilpkonna või kure pilt. Need sümboliseerivad head tervist ja pikka iga. Õhtul korraldatakse perekondlik pidu.
..........................................................................10 O-bon....................................................................................................................................10 Hinamatsuri...........................................................................................................................10 Tango-no-sekku.....................................................................................................................10 Shichi-go-san.........................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12 1. Sissejuhatus Jaapan on maailmas üks arenenum riik. Jaapani loodus on eriline. Jaapani arhitektuur ja kunst on erilised ning selle sarnaseid ei leidu. Riik: Jaapan (jaapani k. Nihon) Pindala: 377 835 km²
............................................................................. 14 Hinamatsuri...........................................................................................................................14 Tango-no-sekku.................................................................................................................... 14 Tanabata................................................................................................................................ 14 Shichi-go-san........................................................................................................................ 15 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS 3 JAAPAN
Siis tuleb spagaat, mille eesmärgiks on venitada jalalihaseid. Liikumisel ja keha pööramisel on ka oma tehnikad (Ayumi-Ashi – liikumine normaalsete sammudega, mööduvad jalad, Tsugi-Ashi – liikumine üks jalg ees, järgnevad jalad, Mae-Sabaki – pööre ette, Ushiro-Sabaki - pööre taha, Mae-Mavari-Sabaki – täispööre ette). Soojendust tehes kordavad ja õpivad lapsed ka jaapanikeelseid numbreid: ichi – üks, ni – kaks, san -kolm, shi – neli, go – viis, roko – kuus, shichi – seitse, hachi – kaheksa, kyu – üheksa, ju – kümme) ja kehaosade nimetusi (te – käsi, ude – käsivars, kata – õlg, kubi – kael, tai – keha). Seda sõnavara on vaja õppida, et tulevikus tehnikatest aru saaks. 5 1.4. Maasmaadlus Maasmaadluse mõtte on treenida maasmaadlust. Vahel võib mõni püstimaadluse võtte ebaõnnestuda ja siis läheb maadlus maas edasi. Maas maadlus on raskem, kui
annaabi.ee 
