dominatsioonist ja tema valitsus keeldus ühinemast Sõltumatute Riikide Ühendusega. Teda kritiseeriti tihti kui tujukat ja autoritaarset juhti, see omakorda andis põhjust vastasleeril tõusta. Olukord eskaleerus kui venelastest jäänud relvastus jäi vabalt sissi võitlejatele ning paramilitaarsetele organisatsioonidele. 1992 piirasid relvastatud opositsioonijõud Tbilisis Gamsakhurdiat ja tema valitsust. Gamsakhurdial õnnestus põgeneda Tsetseeniasse. Uueks liidriks sai Eduard Shevardnadze. Ta üritas maha suruda sisside liikumisi abhaasias ja saatis sinna nii valitsuse väed kui ka paramilitaarsed organisatsioonid. Abhaasia võitles aga vastu ja sai abi Venemaalt. Lõpptulem oli see et valitsusväed said lüüa ja Abhaasiast visati välja ka kõik grusiinid. Lõuna-Osseetias õnnestus aga Gruusia vägedel rahutused maha suruda kuigi 100 tuhat inimest põgenes Vene kontrolli all olevasse Põhja-Osseetiasse.
mitmekandidaadilised valimised pärast 1917.a. · Kongress valis ÜN, mis omakorda I NSVL presidendi M. Gorbatsovi c) 1989 valiti kohalikud võimuorganid nõukogud, mis pidid parteikomiteede asemel otsustama kohalikke küsimusi d) 1990 seadustati mitmeparteisüsteem NLKP kaotas oma privileegid ja juhtrolli ühiskonnas 3. Perestroika välispoliitikas elluviijaks välisministriks saanud Eduard Shevardnadze (hilisem Gruusia president, kukutati 2004) a) Suhete parandamine lääneriikidega ja desarmeerimine: · 1986 tippkohtumine Reykjavikis Gorbatsov ja Reagan · 1987 kesk- ja lähimaa tuumarakettide likvideerimise leping · 1989 lõppes sõda Afganistanis · 1990 Saksamaa taasühendamine b) Kontrolli vähendamine Ida-Euroopas kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine 1989 1990 4. NSV Liidu lagunemine