Tiina Tinn Koolimuusika II kursus AÜ Kuigi akordioni eelkäijaks peetakse suupilli, kasutati sama helitekitamise põhimõtet juba enne suupillli leiutamist. 2700 - 2500 e.m.a. oli Hiinas muusiikainstrument nimega sheng. Shengi kodumaaks loetakse Lõuna Aasiat. Shengil on torusid 17-24 ning iga toru vastab ühele noodile. Shengi torud olid bambusest. Vanasti mängiti Shengil pühalikku muusikat. Aastal 700 e.m.a. pilli täiendati ning siis sai mängida ka akorde. XVIII sajandi lõpus leiutati uued pillid, käsiharmoonikud. 19.sajand oli akordioni arengus väga suure tähtsusega. Leiutati Panharmoonika, Orgue-expressif, Aeoline, Aeolodikon, Phys-Harmonika. 1810.aastal esitles Gabriel Joseph Grenié enda leiutatud
kirjutamisega. · Palju oli erinevaid kunstnike, kuid nad ei allkirjastanud oma töid. Graafiline kunst · Graafiline kunstiks nimetatakse mingisuguse disaini väljatöötamist ja selle kandmist või printimist kas siis puu, paberi, metalli või plastiku peale. · Tang-i dünastia ajal, umbes 7. sajandil, ilmus välja nikerdatud või tahutud puu klotsidega printimine. · "Tinaladu" e. Iga tähe omaette trükkimine leiutati Bi Shengi poolt Song.i dünastia ajal 1041 ja 1048 aastate vahel. · Esimest korda kasutas sellist trükivormi Gutenberg Saksamaal, kes ka leiutas trükipressi, mis levis sealt veel Euroopas edasi ja lõpuks ka terves Maailmas. Täname tähelepanu eest! Koostasid: Neveli ja Sander-Siim
õpetada. Puuplaatide abil türkkimine tuli indas 6. sajadist laialdaselt 3 kasutusele spirituaalsete tekstide paljudamiseks. Ühe puuplaadiga oli võimalik trükkida 300 pilti enne kui plaat kuluma hakkas. Eroopasse jõudis see tehnoloogia rohkem kui 2 korda hiljem, 14. aajandil, ning seda hakati kutsuma puulõikeks. Sel ajal muutus kättesaadavamaks ka paber. Esimeseks muudetava tekstiga trükivormi leiutajaks peetakse Bi Shengi, kes 1040 aastal Hiinas mõtles välja portselanist plaadiosad, et nii trükiplaat osadeks lammutada ja muuta manuaalselt trükise sisu. Selline töövorm osutus kalliks ja aeganõudvaks ning nii sellest suurt edulugu ei tulnud. Edulooga tuli lagedale 1450 aastal Guttenberg, kes põhinedes teadaolevale infole trükindusest, leiutas trükimasina, millega sai trükkida kuni 3600 poognat päevas. Selleks vahetas ta oma kullassepa ametis vajaolevad metall- ja puuplaadid tinavormide vastu,
annaabi.ee 
