inimmõistust. Shelley varajane abielu purunes. Ta tutvus Mary Godwiniga, publitsisti ja utopisti W.Godwini tütrega, ning tekkinud armuvahekord, Shelley abikaasa enesetapp ja laste võõrandumine viisid selleni, et Shelley otsustas kodumaalt lahkuda. Ta abiellus Maryga ning edaspidi elasid nad sveitsis ja Itaalias. Nende üleelatud kannatused ja kaotused, viibimine Sveitsis Alpides ja luulevendlus Byroniga inspireerisid ka Mary Shelleyt kirjutama. Tema ulmeromaanil" Frankenstein" oli suur menu. 1822.aastal uppus P.Shelley jahisõidul Itaalias Livorno lähedal. Ta on maetud Rooma protestantlikule kalmistule, kus puhkab ka J.Kaets. Itaalia perioodil lõi Shelley oma parimad teosed- poeeme, värssdraamasid jm. Tema Ida- ainelisi poeemi ,, Islami ülestõus" kangelased ei põe nii ränka maailmavalu kui Byroni tegelased. Nad on julged , protesti täis romantikud, kel puuduvad taandumismeeleolud.
koolkonnast. Nad on mõlemad mässajad. Shelley oli religioosne mässaja, aga byron sotsiaalne mässaja. Byron sattus hiljem põlu alla. Nii Byron kui Shelley surid Itaalias. Enne oma õnnetut elu leidis ta endale naise ja oli õnnelikus abielus. Vahepeal oli lahti l'äinud KreekaTürgi sõda. Byron läks kreeklastele appi, ja kuna ta oli lord siis teda austati. Lahingusse ei läinud, sest tal oli malaaria. Ta suri enne kui lahingusse jõudis. Shelleyt tabas hiljem vaesus. Hiljem pöördus ta katoliku usku. ,,Kuninganna Mab". Shelley publitseerib järjest oma värssteoseid. Ta kuulub pikkade värssteoste autorite hulka nagu ka Byron. Tema teosed on nii keerulised et neid ühe istumisega läbi ei loegi. Kui Keats suri, kirjutas Shelley talle mälestusluuletuse nimega ,,Adonais". Sarnaneb oma abstraktsuse poolest ka Hölderliniga. Byroni teosed on narratiivsed.
annaabi.ee 
