laiema tähelepanu alla tõi selle seaduspärasuse Justus von Liebig. Seega tõde, et nõrgem lüli määrab kogu ahela tugevuse, on kehtiv ka siin. Kui näiteks mullas ei ole piisavalt vett, ei saa taim kasutada mulla kõrget viljakust, st kui puudub kas või üksainus eluvajalik element, on taimekasv häiritud teiste elementide küllusest olenemata. Miinimumreegli laiendamisel on saadud üldisem kasvutegurite reegel - (Mitscherlich, 1926) ehk tolerantsuse reegel (Shelford, 1911), mille kohaselt pidurdavalt mõjub see tegur, mis eemaldub optimumist ning läheneb tolerantsuse piirile, st on kas miinimumi või maksimumi lähedal. Näit. taimekasvu võib piirata nii veevaegus kui liigniiskus.
Kahe ökoloogilise faktori mõju võib vabalt olla interaktiivne, st niss ei ole kandiline. Nt. Sookail mida soojemas kohas, seda niiskemas. NB: Ei saa kasutada rohkem kui 3 faktoriga [3 mõõdet]. J. Liebig [1940] (i) reegel organismide paljunemist ja kasvu limiteerib see ökoloogiline faktor, mille väärtus on miinimumile kõige lähemal. Korraga peaks limiteerima üks faktor, mis on kõige algataja. Shelford - limiteerib see faktor, mis on optimumist kõige kaugemal. Nt. fotoinhibitsioon taime fotosüntees jääb seisma valguse ülekülluse tõttu. Ökoloogiline amplituud ühemõõtmeline niss, kas tingimuste või ressursi omaduste vahemik (ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik), millele vaadeldav organism on kohastunud ja seetõttu võimeline kasvama, arenema ja paljunema.
arenenud katkematult, aga see areng on inimkonna erinevatel arenguetappidel olnud erineva kiirusega. Hippokratese, Aristotelese jt. Kreeka filosoofide töödes on otseselt ökoloogiaga seotud kirjutisi, kuigi kreeklased sõna "ökoloogia" ei kasutanud. Omaette teadusliku distsipliinina hakati ökoloogiat käsitlema sajandivahetuse paiku. Algul tegid uurijad selge vahe taime- ja loomaökoloogia vahele, kuid kui arenesid kontseptsioonid kooslustest (F. Clements, V. Shelford), toiduahelatest ja aineringetest (R. Lindeman, G. Hutchinson) jne., siis tekkis teoreetiline alus üldiseks ökoloogiaks. Ökoloogia ja keskkonnakaitse areng tänapäeval Inimkond hakkas ökoloogiliste probleemide tõsidust tajuma 1960-ndatel aastatel. 196870 tekkis liikumine, mida võiks nimetada "üldine hoolitsus ümbritseva keskkonna eest". Kõigil oleks nagu tekkinud üldine huvi ökoloogiliste probleemide vastu. Ühiskondlik huvi suunas ka akadeemilise ökoloogia arengut
und Varietäten" (Housecats, Their Races and Varieties) in " Illustriertes Katzenbuch" (An Illustrated Book of Cats). He noted that according to Brehm Martens, on the Sunda Isles and in Japan there were cats with different lengths of tail. Kessel had told Weinland that there were short-tailed cats on Sumatra. Bungartz added that the cats of Cochinchina had only a short, curled tail and the Madagascar cat had a turned, knotted tail. R Shelford, former Curator of the Sarawak Museum wrote in his book "A Naturalist in Borneo" "It may be mentioned here that the domestic cat of the Malays is quite a distinct variety [...] it is a very small tabby with large ears and a body and hind-legs so long that it lacks all grace. The tail is either an absurd twisted knot or else very short and terminating in a knob; this knotting of the tail is caused by a natural dislocation of the vertebrae so that they join onto each other at all sorts of angles