zanris - tragöödias, mis pidi õilistama ja puhastama, selles ei tohtinud olla midagi labast või ,,madalat". ,,Richelieu kolmikportree" Francesco Mochi (1640) Ei peetud lubatavaks vähimatki kõrvalekaldumist ,,kolme ühtsuse" nõudest (see põhimõtte pidi tagama tõepärasuse): · Tegevuskoha ühtsus tegevus pidi toimuma ühes lossis, või äärmisel juhul ühes linnas, tegelaste rändamine ühest linnast teisse, mis leidis aset Sheakspeare´i draamas oli klassitssistlikus tragöödias lubamatu. · Ajaühtsus kogu tragöödia sündmustik pidi mahtuma ööpäeva või veel parem võtma samapalju aega kui näidend ise. · Tegevusliini ühtsus kõrvalliinide mitte lubamine tegevuses pidi suurendama näidendi tõepärasust. Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Tragöödia võis olla ainult värssteos, vaatusi pidi olema 5. Valitseva värsivormina kujunes välja aleksandriin, mille riimipaare draamas
Pinna-ajastu. Selle vältel tõrjus operett endise sõnajandi mängukavas kõrvale. Sõnatearis mõngiti nii saksapäraseid komöödiaid ja jante, kui ka eesti algupära, eesotsas Vildega. Kuid näiteks realistlikest külakomöödiatest hoiduti kõrvale need lihtsalt ei sobinud estoonlaste teatraalse mängulaadiga. Truppi esinäitlejateks kujunesid Pinna, Altermann ja Villmer. Mängiti ka maailmaklassikat, näiteks 1913 valminud "Estonia" uus hoone avati Sheakspeare "Hamletiga". Maailmasõda oli teatrile tõsiseks katsumuseks. 1914. aastal muudeti kontsertsaali osa laatsaretiks. Samuti lahkus tol perioodil seltsijuhatusega tülli läinud Paul Pinna (naasis paari aasta pärast) ning suri Theodor Altermann. Kuid rahvas käis siiski teatris ning enim külastatud olid just opreretid, mis aitasid sõjakoledusi mingiks ajaks unustada. 15. Teatrisüsteem 1920.-1930. aastail: teatrid, tegutsemisprintsiibid, rahastamine.
annaabi.ee 
