Hoiakute kahene jaotus: 1.Uuringud, mis uurivad hoiakuid objektide või suurte teemade suhtes nt poliitikutele meeldib seda teha. 2.Teine suund uurib konkreetselt hoiakuid mingi käitumise suhtes. Tänapäevane seisukoht Hoiak on hinnanguline valmisoleks positiivne, negatiivne käitumine. Uurimisel peab näide, küsimus olema võimalikult spetsiifiline, et tulemus oleks tõepärasem. Hoiakute funktsioonid (Shavitt (1989) käsitlus: · teadmine (lihtsustada infotöötlust) · utilitaarsus (suurendada positiivset tulemust) palju ühist kasu. · Sotsiaalne identiteet grupikuuluvus · enesehinnang seostada mina positiivsega. 9. Milliste tegurite tõttu on sotsiaalse õppimise teooriat kritiseeritud - ei ole see, et tulemusi saab seletada samaaegsete protsessidega.
• küsimustikud/intervjuud, • vaatlus, • arhiiviuuring - on kogutud mitte-psühholoogide poolt, • case-study (haruldane grupp) Hoiak – hinnang, afektiivne komponent (tunded), kognitiivne komponent(mõtted ja uskumused). Hoiakud märkivad meie suhtumist ja annavad informatsiooni teistele inimestele. Käitumist mõjutavad faktorid – kogemused, ootused, isiksus). Shavitt (1989) 4 põhifunktsiooni: 1.teadmine (hoiak sisaldab piiratud infot objektidest ja annab tõhusa reageerimisviisi) 2 utilitaarne funktsioon - aitavad vältima karistusi ja saada tasu 3.enesehinnangu säilitamine- (kui nt seostume lemmiku jalgpalli võistkonnaga) 4.sotsiaalne identiteet - pakuvad viisi kuidas me avaldame oma arvamust Inimeste käitumine sotsiaalsituatsioonides on tihti mõjutatud sotsiaalfaktoritega (teiste inimeste arvamused, ootused).
annaabi.ee 
