Tekstid õpetliku sisuga. Cassius Dio, Marcellinus, Procopius. · Armeenia allikad läbi kristluse prisma. · Süüriakeelsed allikad. Ajaliselt ja territoriaalselt kitsad. · Juudi allikad. Babüloni talmud. · Sassaniidide endi allikad. Palju neist muhameedlaste ära hävitatud. · Araabia allikad (tähtsaimad). Araablased hakkasid pärast vallutust maailmaajalugusid kirjutama, seda sassaniidide endi Üleval ja all: Shapur II allikate põhjal. Pole nii kitsarinnalised ja usust mõjutatud. Kuulsaim Al-Tabari, mis on väga põhjalik. Sassaniidid olid väga uhked oma pärsia päritolu üle ning nad tahtsid taastada Pärsia impeeriumi kogu oma suuruses. Riik tekkis Partia Parsa provintsist, kus tõusti Partia vastu üles. Kuna Partial oli ka muidu olukord raske, siis Sassaniidid järjest kasvasid ning vallutasid enamuse Partia aladest. Algasid sõjad Roomaga, mis olid
Esimesed apteegid avati Bagdadis aastal 754. Mitmed islami keemikute läbimurded botaanikas ja keemias aitasid samuti farmakoloogia arengule kaasa. Al-Zahrawi oli näiteks esimene, kes hakkas ravimite valmissegude koostamisel sublimatsiooni ja distillatsiooni tehnikaid kasutama. Oma teostes ta õpetas ka, kuidas valmistada lihtsaid ravimeid mida seejärel komplekssemateks segudeks/ravimiteks segada. Esimene arst, kes lõi farmakopöa oli Shapur ibn-Sahl. Farmakoloogias on tähtis tegelane ka al-Biruni, kes kirjutas väga detailselt erinevate ravimite omadustest ja farmaatsia rollist ning farmatseudi kohustustest. Avicenna oli ka selles valdkonnas tähtis tegelane, ta kirjeldas vähemalt 700 preparaati, nende omadusi, kasutamist jne. Ta pühendas terve köite oma ,,Meditsiini kaanonist" just lihtsatele ravimitele. Antiseptiliste ainete kohapealt on väga tähtis Razi töö, kes kasutas elavhõbedat antiseptikuna. Alates 10